Üleriigiline miinimumpalk pärsib maapiirkondade elu 

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tegi Riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale ettepaneku kaaluda praegu kehtiva mudeli järgi – laiendatud kollektiivlepinguna – üleriigilise kohustusliku miinimumpalga kaotamist.

“Üleriigiline kohustuslik  miinimumpalk, mille lepivad kokku need, kellesse see tegelikult ei puutu, tuleb kaotada, sest see piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning halvendab elu Eesti maapiirkondades,” ütles EVEA president Ille Nakurt-Murumaa. “Teise võimalusena saaks kaaluda miinimumpalga sidumist piirkonna või tegevusala keskmisega või indekseerimist majanduse üldiste kasvunumbritega. Näiteks majanduslanguse tingimustes pole asjakohane pidada läbirääkimisi kõigile ettevõtetele kohustusliku miinimumpalga tõstmise üle.”

Eesti 156 000 ettevõttest 95% on kuni kümne töötajaga väikeettevõtted, kus töötab kokku ligi 80% kõikidest töötajatest. Kuigi alampalk puudutab enim mikro- ja väikeettevõtteid üle Eesti, siis kõiki tegevusalasid ja kohustusliku alampalgamäära lepivad kokku endiselt suurettevõtteid esindav Eesti Tööandjate Keskliit ja väikest osa töötajatest esindav Eesti Ametiühingute Keskliit.

Nakurt-Murumaa sõnul mõjutavad alampalgamäära aluseks olevat keskmist palka enim Tallinn, Harjumaa ja Tartumaa ning sektoritest avalik sektor, IT- ja finantssektor. “Kõige rohkem mõjutab keskmise palga alusel kokkulepitud alampalk aga väikeettevõtteid, kelle töötajad reeglina ametiühingusse ei kuulu. Praegu tehakse otsused üle väikeettevõtjate peade ja näiteks maapiirkondade ettevõtjad pannakse sellega rahaliselt keerulisse olukorda ning maapiirkondade inimeste töökohad kaovad,” lisas ta. “Kuigi oleme teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile korduvalt ettepaneku muuta senist vildakat praktikat,  siis bürokraatia vähendamise ja ettevõtluse edendamise seisukohalt oleks kõige mõistlikum üleriigiline miinimumpalk üldse kaotada või selle arvutamine sektorite ja piirkondade lõikes automatiseerida.”

Töölepingu seadusele viidates vildakat halduspraktikat viljeledes lähtub Vabariigi Valitsus  iga-aastase töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust.