Umbkeelne Garanža lahkus, aga sai Kõlvartilt kiita “väärikate kodanike” kasvatamise eest

Poliitilistes tõmbetuultes on jäänud tähelepanuta see, et Tallinna Linnamäe vene lütseumi direktor Sergei Garanža, kes pole aastaid suutnud nõutaval tasemel eesti keele eksamit ära teha, teatas esmaspäeval ametist lahkumisest.

ERR vahendab: “Me oleme Sergei Garanžale tänulikud tema aastatepikkuse panuse eest haridusse. Sergei Nikolajevitš jõudis meie maa jaoks ette valmistada rohkem kui ühe põlvkonna noori, kes praegu aitavad luua meie ühist tulevikku,” kirjutas Kõlvart linnalehes Stolitsa. “Väga kahju, et Linnamäe vene lütseumi direktori kohalt lahkub tõeline professionaal, kes on palju aastaid töötanud Eesti pealinna heaks, kasvatanud üles mitu põlvkonda väärikaid Eesti kodanikke,” ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Linnapea selline avaldus on kummaline – kuidas saab üks direktor “üles kasvatada mitu põlvkonda väärikaid Eesti kodanikke”, kui ta ise ei suuda riigikeelt selgeks saada? Kas need “põlvkonnad noori, kes praegu aitavad luua meie ühist tulevikku” on samasugused umbkeelsed, nagu nende “professionaalist” direktorgi?

Samas, kui arvestada praeguseks hingitseva valitsuse migratsioonipoliitikat, mis on orienteeritud slaavi riigi loomisele Eestis, siis sellele riigile on Sergei Garanža ehk tõesti “väärikad kodanikud” kasvatanud.

ERR selgitab lisaks: Garanža on olnud pidavalt kriitika objektiks selle eest, et pole suutnud teha eesti keele eksamit tasemel C1, mis on koolijuhtide jaoks nõutav keeleoskuse tase. Vaatamata opositsiooni korduvatele üleskutsetele Garanža ametist vabastada, on Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsus sellest seni keeldunud. 2016. aastal sai Garanža Tallinna aumärgi.