Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Umbkeelsete töötajatega Bolt tundub ennast Eestis tundvat kui riik riigis

-
13.01.2020
© UU

Eelmise aasta idufirmaks valitud Bolt äratab tavaliste tallinlaste tähelepanu küll pigem migratsioonipumba kui Eestit arendava ettevõttena.

Uutele Uudistele annavad inimesed pidevalt teada umbkeelsetest Aafrika, Ukraina ja muude Kolmanda maailma maade päritolu taksojuhtidest, kes sõidavad linnas GPS-seadmete abil ja kellega pole võimalik arusaamatuse korral asju selgeks rääkida.

Keeleinspektsioon ei tundu Bolti vastu eriti huvi tundvat, sest riigikeele oskus on seal madal. Kaheldav on seegi, kas tõmmudel ja mustanahalistel “taksojuhtidel”on olemas litsentsid, tervisekontrollitõendid ja ehk loadki. Kirjutas ju ka Postimees mullu aprillis: “Haige olukord Tallinnas: umbkeelsete taksojuhtide pealetung” ja meediast lipsas läbi lugu võõramaisest taksojuhist, kelle elamisluba oli aegunud.

Tuntud taksofirmad nagu näiteks Tulika Takso, on kaadri valikul ranged, nad korraldavad oma töötajatele erinevaid eksameid ja teste, et veenduda töötajate professionaalsuses – miks siis on Bolt konkurentsis teistest paremas positsioonis, sest nemad ju professionaalsusele rõhku ei pane?

Ka Bolti toidukullerite osas paistab silma tõmmu üldpilt – mitte et võõramaalased ei tohiks siin töötada, vaid neile on latt ikka väga madalale lastud.

Tallinnas on umbkeelsus saamas reegliks – ka baarides ja kohvikutes kohtab üha enam teenindajaid, kellega eesti keeles rääkida ei saa, ja inglise keeltki oskavad mõned Kolmandast maailmast tulijad kehvasti.

Asi ei olegi ju ainult selles, et küll purssides saab ka asjad aetud, vaid üldises suhtumises – õige teeninduse korral peaks teenindatav saama teenindajalt kätte mitte ainult vajaliku info, vaid kliendi soovi korral võiks ju näiteks baarmen tutvustada jookide koostiseid või taksojuht soovitada, kuhu õhtut veetma minna.

Mõne aja eest käis sotsiaalmeediast läbi üleskutse võitluseks taksonduses leviva umbkeelsusega: taksot tellides paluge viisakalt saata eesti keelt valdav juht. Ehk paneb see nõue firmad riigikeele oskusele tähelepanu pöörama?

Veel 20 aasta eest peeti riigikeele oskust Eestis prioriteetseks küsimuseks, kuid nüüd taandub see üleilmastumise ees. Ettevõtjatel on tööjõudu mõistagi vaja, aga kas lahendused peavad tulema teenindatavate arvelt? Idufirma Bolt leiab, et ka nii saab.