Mainekas Briti mõttekoja teadusajakirjas avaldatud artiklis ei soovitata Eestil ainult NATO kohalolekule lootma jääda.
Eelmise aasta detsembris ilmus Suurbritannias tegutseva ja end maailma vanimaks mõttekojaks pidava Royal United Services Institute’i (RUSI) akadeemilises väljaandes kahe kaitsevaldkonna eksperdi üpris intrigeeriv artikkel.
Antud artikli autorid Alexander Lanoszka (Suurbritannia, Londoni ülikooli politoloogiaosakond) ja professor Michael A. Hunzeker (USA, George Masoni ülikool ja West Pointi sõjaväeakadeemia) soovitasid Balti riikidel unustada püüe end konventsionaalsel viisil Venemaa eest kaitsta ning alustada oma kaitsevägede sissisõjaks treenimist. Nad kirjutavad, et Balti riikidesse paigutatavad NATO väed ei too suurt muutust Venemaa võimalikule rünnakule vastu seismises. Nende seisukoht on, et idanaaber suudab takistada NATO vägede juurde toomist ja on suuteline üpris kiiresti hävitama siinsed üksused.
Antud ekspertide väited on üpris tõsised ja tõesed, millega muidugi 100% nõustuda ei saa, et kogu meie kaitsevägi peaks olema välja õpetatud ja omandama sissisõja taktika. Täiesti oleks piisanud ka Piirivalvest, kui tema sissisõja võimekust ei oleks hävitatud. Soome Piirivalvel on see ülesanne olemas juba pikka aega ja Soome Kaitsevägi ise on sellega väga rahul. Juba 90-te aastate algusest kui Soome Piirivalve oli jõudnud meile selgeks teha piiri valvamise põhitõed, alustati paralleelselt Narva- Jõesuu õppekeskuses sissitegevuse väljaõpet. Selle väljaõppe said kõik palgalised piirivalvurid ja soomlaste poolt koolitati välja ka meie ohvitseridest ja allohvitseridest instruktorid.
Sellega pandi Piirivalves alus sissitegevuse väljaõppe keskusele Narva- Jõesuus. Selles õppekeskuses said sissitegevuse väljaõppe kõik kutselised ohvitserid, allohvitserid ja piirivalvurid, kes asusid teenistusse ning piirivalves teenivad ajateenijad. Eesti Piirivalve oli sissitegevuse hiilguses 2002. aasta sügisel kui Valga maakonnas Valga Piirivalvepiirkonna vastutusalal viidi läbi esimene piirivalve sissi- ja luurekompanii õppekogunemine reservväelastele. Õppekogunemine õnnestus hästi ja oli edukas ning osalenud reservväelased igati rahul.
Kahjuks jäi see aga Eesti piirivalve ajaloos esimeseks ja viimaseks õppekogunemiseks, järgmisel 2003. aastal ei eraldatud piirivalvele enam Kaitsejõudude Peastaabi poolt õppekogunemiste läbiviimiseks vajalikke vahendeid.
Alates 2003. aastast algas vaikselt Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Peastaabi poolne vastutegevus piirivalve riigikaitseliste ülesannete osas. Miks nii tehti? Raske on praegu asja kõiki põhjuseid välja tuua, kuid üks oli kindel – kadedus piirivalve edukuse vastu kõiges, mida piirivalve ette võttis. Sealjuures viskame pilgu ajalukku ja vaatame, kes olid aastatel 2003 – 2005 kaitseväe juhataja, kaitseminister, siseminister ja peaminister.
Alates 2004. aastast välditi piirivalve kaasamist õppustele ja erinevatele riigikaitselistele üritustele. 2005. aasta aprillis lõpetati Piirivalves ajateenistus ja suleti Narva-Jõesuu Õppekeskus. Aastast 2003 kuni 2005 a. aprillini oli võimul Juhan Partsi koalitsioonivalitsus: ResPublica, Rahvaliit ja Reformierakond. Siseministriks aastatel 2003 – 2005 oli Margus Leivo, kaitseministriks 2003 – 2004 Margus Hanso ja november 2004 – oktoober 2006 Jaak Jõerüüt. Kaitseväe juhatajaks aastatel 2000 – 2006 oli Tarmo Kõuts. Peale õppekeskuse sulgemist alustati uue Piirivalve seaduse väljatöötamist, millega lülitati piirivalve välja riigikaitse süsteemist. Alates 2005. aasta aprillist kuni 2007. aasta aprillini tegutses Andrus Ansipi esimene valitsus, mille koosseisu kuulusid Reformierakond, Keskerakond ja IRL. Juulis 2007. aastal võeti vastu uus Piirivalve seadus ja piirivalve teenistusest lahkus suur hulk ohvitsere kaitseväkke. Eriti need, kellel oli võimalik pensionile minna ning ei olnud nõus jätkama teenistust tsiviilorganisatsioonis.
Andrus Ansipi teise valitsuse ajal kui valitsusse kuulusid Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid ühendati 2010. aasta jaanuaris Piirivalve Politseiga. Suure teene tegi muidugi ka viimane piirivalve ülem, kes kaotas ajateenistuse nõude piirivalve teenistusse astujatel. Sellega andis ta rohelise tee piirivalve muutmisel tsiviilorganisatsiooniks, mille eest sai ministrilt piirivalve „kindrali“ auastme. Sellist auastet polnud varem Eestis antud, nii et see oli justkui haruldus ja ainulaadne „hea teenistuse“ eest. Sellega hävitati Piirivalve viimane lahingvõimekus lõplikult ja algas politsei juhtide poolne süstemaatiline piirivalve ülevõtmine, millega on tänaseks üpriski edukalt hakkama saadud. On selge, et taoline tegevus sai toimuda ainult tugeva poliitilise soosingu ning teatud ametnike omakasu tulemusena.
Selline on lühike ajalooline ülevaade, mis näitab, kes ja millised jõud ei ole huvitatud Eesti riigi kaitsmisest. Reformierakond, IRL ja Sotsid unistavad mingist NATO vihmavarjust, mis tuntud ekspertide arvamusel võib meil siin Balti riikides osutuda auklikuks. Mõtlen tihti sellele hävitustööle, mis meie poliitilised jõud ja omakasupüüdlikud ametnikud korda on saatnud. Sellele mõttele on andnud tugeva kinnituse nende kahe rahvusvahelise eksperdi arvamus Eesti Päevalehes.
