ERR avaldas uudise “Eesti jätkab looduse taastamist sõltumata Euroopa Liidu määrusest”, mis räägib taas Eesti valitsuse rohepöörasusest ehk katsest olla “paavstim” kui paavst ise, mis tegelikult tähendab orjalikku lömitamist.
Kui sõita praegu Eestis ringi, siis näeb, kuidas kaitseväe laskealasid laiendatakse, seal tehakse teid ja ligipääse; RMK teeb korda metsateid ja kraavitab metsaalasid; ka metsaomanikud ja põllumehed juhivad ära liigvett – ja seltskond kliimasegaseid taastab soid a la Pääsküla raba või tahab söötis põllumaad täis istutada. Ühelt poolt kampaanialik rohepööre, teisalt normaalne majandamine, ja need ei lähe Eesti kokku.
Peale selle tormab just hetkel läbi läänepoolse Eestimaa soid ja rabasid lõhkuv Rail Baltic ning ka suured teetööd Tallinn-Tartu teel kuivendavad Ussisood – seega on kliimaministeeriumi liiginnukus anekdoot, nagu kogu see seltskond.
ERR kirjutab: “Euroopa Nõukogu jättis viimasel minutil Euroopa Liidu looduse taastamise määruse kinnitamata. Kliimaministeeriumi teatel püüab Eesti sõltumata määruse saatusest sarnaseid eesmärke siiski täita.”
Sotsiaalmeedias kommenteerib seda ühiskonnategelane Peeter Espak, kes näeb kliimaministeeriumi liigentusiasmis orjalikku pugejalikkust.
“See on hea näide sellest, kuidas Eesti asub asju tegema mitte isegi kellegi käsul, vaid proovides lömitadades saabuvat käsku ennetavalt ette aimata. Selleks, et kui käsk pealinnast kohale saabub, saaks raporteerida – “Just nii! Me juba kaks aastat oleme ennetavalt käsku täitma asunud! Eesti on olnud tubli! Näete – me oleme tubli! Märkasite ju?”
Ning kui käsku võimudelt ei saabugi, siis ollaksegi nagu justkui solvunud, et aga “Te ju ise enne ütlesite, et me peame tublid olema, miks te meid petsite?”. Tõenäoliselt võis kunagi nii käituda ka kubjas mõisas – et hakkas enne piitsa andma talumatsile, kui üldse selleks oli käsk tulnud. Ja kui mõisnik sageli hea inimesena ei soovinudki kedagi karistada, siis oli kubjas veel solvunud ka – et mis mõttes!
Tegelikult toimub sama kõikides sfäärides, sh teaduses ja kõrghariduses. Meil asutakse igat sosinat ja kuskilt kuuldud rumalust tegema juba ennetavalt ette ära ka sel juhul, kui tegelikult lolluse tegemisi meilt keegi isegi ei nõuaks. Sest enamus väidetavalt nõutust on nagunii lihtsalt tühi loosung, milliseid pillutakse eri kohtumistel seetõttu, et näidata õhinat ja õiget progressivistlikku tahet. Paatoslik retoorika või kellegi rumal jutt ei ole ju aga mõisniku käsk.
Seetõttu rumaluse põhjendamine Brüsseliga ongi sageli vale ja manipulatiivne. Suurimad rumalused sünnivad meil kohapeal meie enda inimeste initsiatiivil. Niigi üle igasuguse mõistuse läinud absurdi ja rumaluse (mis on üle kogu vana lääne ammu juba meeletu kriitika all) võimandab meie kohapealne ametnik enda initsiatiivil topeltrumaluseks ning kui keegi kritiseerib, siis saab öelda “Pealinnast tuli käsk! Kes oleme meie, et vastu vaielda!”
Nüüd pole isegi aga käsku, on lihtsalt kestev olukord (ühest kunagisest Pikri karikatuurist) koondimega: “Lollus on lõputu, AIDS ka ei aita.”
Uued Uudised