17.08.2018
Urmas Espenberg Arvamusfestivalil Paides
Saksa kantsler Angela Merkel ja Vene president Vladimir Putin kohtuvad 18. augustil Berliini lähedal Meseburgis Saksa valitsuse külalistemajas ja teevad enne kõnelusi lühikese avalduse, kuid hiljem pressikonverentsi anda ei kavatse, on Saksa ametnikud öelnud.
Kas tegu on siis poolsalajase kohtumisega, uue lähenemise või hoopis vana Krimmieelse sõpruse ülessoojendamisega, ei oska vaatlejad täpselt ennustada, sest Merkeli keerutamine ja kahepalgelisus antud küsimustes on suur.
Merkel on olnud üks suuremaid Venemaale Krimmi annekteerimise tõttu kehtestatud sanktsioonide pooldaja, kuid näib et Saksa gaasivajadus Venemaalt, kaalub üles kõik poliitilised argumendid ning pooled teevad kõik, et Nord Stream 2 käivitada. Samas on Merkel sarjanud teiste Euroopa riikide poliitikuid, kes on pooldanud pragmaatiliste ärisuhete taaskäivitamist Venemaaga ning just see lõhnabki kahepalgelisuse järele. Kas see mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale? Kas Itaalia, Ungari või Eesti peavad sanktsioone jätkuvalt saksa täpsusega täitma samas kui Saksamaa ise mitte? Või tähendab Merkeli ja Putini kohtumine mingit uuema lähenemise algust Ukraina küsimuses tervikuna.
Õhus on palju hämaraid küsimusi, kuid üks on selge, mõlemale rivaalile teeb muret Donald Trumpi sirgeseljaline käitumine Euroopa Liidu, NATO ja Venemaa suunal.
Meseburgi kohtumise üheks põhjuseks võib olla Trumpi kindel kavatsus kehtestada Venemaale sanktsioonid endise Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamise eest Inglismaal. Venemaa on huvitatud nende leevendamisest või vähemalt sellest, et Euroopa neid ei toetaks. Mõlemad riigid tahavad minna edasi gaasitoruga Nord Stream 2, mis Trumpi väitel annab Venemaale ilmselge kontrolli Saksamaa üle.
Esimene osa uutest sanktsioonidest, mis jõustuvad 22. augustil, hõlmab keeldu rahvusliku julgeoleku vallas tundlike USA tehnoloogiate Venemaale eksportimisele (enne Krimmi annekteerimist müüs sõjalisi tehnoloogiaid Venemaale aktiivselt just Saksamaa). USA välisministeeriumi sõnul võib samm jätta Venemaa ilma sadade miljonide dollarite väärtuses impordituludest. Teine osa sanktsioonidest, mis jõustuvad 90 päeva hiljem, tooks kaasa kõigi USA pangalaenude blokeerimise Vene organisatsioonidele, USA toodete täielikku ekspordikeeldu Venemaale ning ehk isegi diplomaatiliste suhete peatamise. Fakt on see, et sanktsioonid võivad lõppkokkuvõttes nurjata ka Nord Stream 2 projekti.
Võimalik, et Putin kasutab kohtumist Merkeliga just selleks, et näidata Washingtonile, et neil on endiselt USA liitlasi, kes teevad Venemaaga diili. Putini teine plaan on aga survestada Saksamaad ja Euroopa Liitu täiendavaid USA sanktsioone mitte toetama, sest need võivad takistada Nord Stream 2 projektiga jätkamist.
Nii Saksamaa kui Venemaa on huvitatud ka Iraani tuumaleppe säilitamisest pärast Trumpi otsust USA sealt välja tõmmata ja Iraanile uued sanktsioonid kehtestada. Teadupärast on aga Venemaa käed üsna põhjalikult Iraanis sees ja seda muuseas juba aastast 1943. Nägin oma silmaga, kuidas venelased 2008 aastal Bušeris tuumajaama rajasid, kuna meie turismigrupp peatus just samas linnas.
Kõik see on andnud vandenõuteoreetikutele rohkelt kõneainet. Ikka kerkib esile Angela NSV Liidu (sh Donetski) noortelaagrites veedetud noorusaeg ja väide, et muti on ida-sakslasena endine Stasi agent ja Putini käsilane, kes isakese soovitusel käivitas ka 2015 sügisel immigratsioonikriisi oma kurikuulsa kutsega moslemimassidele “Willkommen!”
Eesti luurejuht ja peavoolu arvajad (Lobjakad, Vseviovid) ületavad aga isegi vandenõuteoreetikuid, jõudes järeldusele, et Putini agendid ja mõjuagendid on hoopis iseseisvat ja vaba Poola, Ungari või Eesti riiki nõudvad rahvuskonservatiivid. Elu on rikkam kui loogika ning näitab veenvalt, et peavoolu ideoloogia kubiseb valedest või siis kannatab eheda mõistuse puudujäägi käes e nagu ütleks kuulus vene kirjanik Gribojedov, kes muuseas saatuse iroonia tahtel mõrvati 1829 just Teheranis – häda mõistuse pärast.