03.12.2018
Olev Kool on läbi töötanud rohkem õigusakte kui ükski ametnik või jurist
EKRE tahab tuleviks lõpetada olukorra, kus korraga Eestist ja teisest välisriigist pensionit saav inimene peab maksma tulumaksu kahele riigile korraga.
Praegu on nii, et näiteks Soomest Eestisse naasev pensionär maksab tulumaksu Soomes ning siis võtab Eesti riik veelkord tema Soome pensioni pealt tulumaksu, kuivõrd isiku kogusissetulek ületab tulumaksuvaba miinimumi. See ei ole mõistlik ja paistab, et siin on asjadega mindud üle piiri.
Hetkel küündib Soomest pensioni saavate inimeste hulk 7000 inimeseni, kuid arvestades, kuipalju eestlasi Soomes töötab (erinevatel andmetel kuni 80- 100 000 inimeseni) võime peagi rääkida kümnetest tuhandetest pensionäridest, kes saavad pensioni mõlemas riigis. Nende hulgas on nii spetsialiste,meditsiinitöötajaid ja kultuuriinimesi nagu näiteks laulja Heidi Tamme, kuid ka paljude teiste elualade lihtsaid töötegijaid.
Rahvuskonservatiivid leiavad, et pensionäre, kes on töötanud Soomes ja mujal Euroopas, ei pea maksuga nöörima. Nad kulutavad oma raha ju Eestis, mis soodustab sisetarbimise kasvu ja toetab sel moel Eesti majanduse arengut. Samuti peletab see inimesi oma kodumaast eemale hoidma, sest suur maksustamine ahvatleb oma tulusid mitte Eesti maksuametile deklareerima. Meie nukras demograafilises situatsioonis on aga vaja eestlasi kodukanti tagasi tuua, et hoida laiali jooksma kippuvat rahvusriiki koos.
Olev Kooli koorimine kui hoiatav näide
Toome asja illustreerimiseks ühe põhjaliku näite. Olev töötas olude sunnil pikki aastaid rasket tööd tehes „Kalevipojana“ Soomes. Ta paigaldas kiviparketti ning töötas tihti 12 tundi päevas, saates raha nii lähedastele kui kindlustades iseendagi pensionipõlve.
Soome riik pidas tema palgast kinni tulumaksu ja tööandja maksis kohustuslikus korras palgalt tööpensionifondi kogumismaksed. Lisaks tasus mees kohusetundlikult kõik teised Soomes nõutud maksud.
Soome pensionisüsteem koosneb kahest osast: tööpensionist, mis teenitakse välja palgatöö ja ettevõtlusega (sinna panustavad nii tööandja kui ka töövõtja) ning rahva ja garantiipensionist, mida saavad need, kes tööpensioni ei saa või on see liiga väike. Soomes on garanteeritud minimaalne pension 767 eurot, mis on maksuvaba ning seda saab välisriiki lahkunud pensionär vaid ühe aasta jooksul alates lahkumise päevast.
Tööpension on aga eluaegne ja see tuleb inimesega kaasa, isegi siis kui ta Soomest teise riiki lahkub. Kindlustatu surma korral saab seda ka teatud määral edasi pärandada, näiteks lesest abikaasale ja alaealistele lastele. Tööpensionikindlustust korraldavad tööpensionikindlustusfondid, pensionikassad ja –ametid. Tööpensioni suurus sõltub sellest, kui kaua on inimene töötanud ja kui suur on inimese palk.Tööpension on osa töötaja palgast – raha mille ta saab kätte tulevikus koos intressidega. Tööpension võib ulatuda kuni 60%-ni palgast.
Pensionile jäämise iga käes, soovis Olev pensionäriks saada, tööga lõpparve teha ning koju Eestisse tagasi pöörduda. Lisaks Soome tööpensionile, mis tuleb teise riiki kaasa, oli Olevil õigus hakata saama pensioni ka Eestist, kuna ta oli kodumaal varem hulga aastaid töötanud. Soomes hakkasid laekuma kogumispensioni väljamaksed, mille pealt tuli maksta Soome riigile makse, kuid ikkagi oli kättesaadav summa korralik. See näis Olevile täiesti talutav pensioniidüll, sest summa oli pensionäri kohta väärikas.
Eestis läksid aga asjad märksa halvemini. Asjasse sekkus Eesti Maksuamet ja pööras kõik pea peale. Kuna Olevi Soomes kogutud pensioni väljamaksed moodustasid tema Eestis väljateenitud pensioniga võrreldes enam kui 75%, siis Eesti maksuamet ja kehtivad seadused sellist olukorda ei talu. Kuna Olevi alaliseks elukohaks sai nüüd Eesti, pidi ta nüüd Eesti maksuameti tuludeklaratsiooni oma tuludena märkima nii Eesti pensioni kui ka Soomest saadava pensioni. Need summeeritakse, võetakse maha maksuvaba tulu ja ülejäänud summa maksustakse kõrge 20 protsendiga.
Penisonide maksustamise karjuv ebaõiglus
Pension ei tohiks olla tulu, vaid hakkamasaamise abi, mida inimene on iseendale töö ja maksudega kogunud, et tööst loobumise järel vanaduspõlves hakkama saada.
„Ebaõiglus on minu arust lausa karjuv,“ ütleb Olev. „Olen aastaid maksnud Soomes kõrgeid makse- põhipalga pealt kuni 35% ja lisatööde pealt isegi 50% ning nüüd pean Eesti riigile maksma Eestisse panustatud töö eest saadavalt pensionilt veel 20% ainuüksi Soomes töötamise tõttu. Ainult Eestis tööga riiki panustanud eesti pensionär saab oma panuse eest pensioni kätte täiel määral aga välismaal tööd teinud inimestelt nöörib Maksuamet suure osa pensionist. Minu jaoks ei ole oluline teema raha, vaid õiglus. Ja seda on kõvasti riivatud!“
2011.aastal täiendused saanud Eesti Tulumaksuseadus arvab inimese tulude hulka kõik selle, mida on võimalik maksustada ning need kõik tuleb tulumaksudeklaratsioonis ka deklareerida: Eesti pensionide väljamaksed, kui need ületavad 500 eurot kuus, teise ja kolmanda samba pensionifondide väljamaksed, samuti kõik välismaal saadud pensionid ja kogumispensioni fondideväljamaksed. Kõik need nn tulud, maksustatakse kõrge 20-protsendilise tulumaksuga.
Kui inimene on elu jooksul kõvasti töötanud, saab ta pensionieas kaela justkui karistuse tubli töötegemise eest. Olev leiab, et tal poleks midagi selle vastu kui maksustataks tõepoolest tulu, mis on saadud näites börsil tegutsedes, ettevõtlusest või äritegevusest jne., aga kui minnakse inimeste oma higi ja vaevaga teenitud kogumispensioni kallale, on see liig mis liig.
Kohtus õigust ei saanud
Kui Olev oli lõpetanud töötegemise Soomes ning jätkas elu Eestis ja deklareeris oma tulud ausalt nagu seadus ette näeb, sai ta väga halva üllatuse osaliseks. Selgus, et pärast Eesti ja Soome pensionide liitmist, maksuvaba osa väljaarvutamist ja ülejäänud osa maksustamist, selgus et Olev peab pensionärina Maksuametile täiendava tulumaksuna üle kandma 526 eurot, mille kohta tehti vastav ettekirjutus maksenõudena.
Kuna Olev sellise „kingitusega“ nõus ei olnud, andis ta asja kohtusse. Kohtuasi läbis kaks astet ja Riigikohus seda enam menetlusse ei võtnud. Siiski kaalub Olev asja edasikaebamist Euroopa kohtusse.
Kohtute otsused oli negatiivsed. Aluseks võeti Eesti tulumaksuseadus. Veelgi enam, Maksu- ja Tolliamet leidis, et selline maksustamispoliitika täidab hästi riigi fiskaalseid eesmärke, aitab riigi raha kokku hoida ja vältida ebavõrdsust, sest välisriigis pensionit saavad isikud võivad „põhjendamatult rikastuda.“ Tallinna Halduskohus, kes jättis kaebuse rahuldamata, sest „kaebaja Soomest saadud pension on Eestist makstavatest pensionidest märksa suurem, seega on põhjendatud panna kaebajale ka suurem kohustus osaleda avalike kulude rahastamises,“ loeme kohtu otsusest. Ka edasikaebamine ringkonnakohtusse ei andnud soovitud tulemust. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Olevi apellatsioonikaebus ei ole põhjendatud ja jättis halduskohtu otsuse jõusse. Riigikohus asja menetlusse ei võtnud.
Õiguskantsler ei näe asjas seaduste rikkumist, kas edasi Euroopa kohtusse?
Vastuses Olevi päringule kirjutab õiguskantsler: „ Mitmest riigist pensioni saava isiku õigus Eestis täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisele ei ole põhiseaduslik õigus, vaid maksusoodustus, mille üle riik otsustab oma poliitilistest eesmärkidest lähtudes. Sellise maksusoodustuse kehtestamisel on parlamendil avar otsustusruum ning kohtutel ei ole õigust seda laiendada gruppidele, kellele seda ette nähtud pole. Millegipärast kooseluseaduse puhul on kohtud vastupidi asunud innukalt andma õigusi neile, kellel selleks õigus tegelikult puudub (toimetaja märkus).
Olev on kindel, et tema läheb antud asjas lõpuni ja pöördub ka Euroopa Kohtusse. Lootust õigust ja õiglust saada sisendab asjaolu, et tulumaksuseaduse mõned paragrahvid võivad olla vastuolus Euroopa Liidu õigusega, eelkõige töötajate vaba liikumise põhimõttega. On olemas ka Euroopa Kohtu pretsedent 10.05.2012 otsusele kohtuasjas C-39/10, mis puudutab tõsi vastupidist olukorda, kus Eestis pensioni väljateeninud isik on pensionärina Soomes ja tema pension maksustatakse Eestis. Soome kolinud eesti pensionärid võitsid siin Eesti riiki, kuid Eesti maksuamet jätkab maksustamist.
Samas hoiatavad Eesti instantsid Olevit ja teisi Soome-Eesti pensionäre, et Euroopa Kohus ei tegele üksikjuhtumitega ja ei lahenda apellatsioone riiklike kohtuotsuste puhul.
Euroopa Liidu sätted sotsiaalkindlustuse valdkonnas on muidugi nagu kombeks kõlavad kuid õõnsad: nii näiteks lubab EL õigus isikutele, kes on töötanud mitmes liikmesriigis,et nad ei ole ebasoodsamas olukorras, et neid ei tohi diskrimineerida üheski liikmesriigis, et ükski pensioni sissemakse ei lähe kaotsi, saadud õigused on kaitstud ja ükski riik ei maksa töötajale ei rohkem ega vähem kui summa, millele tema sissemaksed õiguse annavad. Kuid kui asi praktikasse jõuab kiusatakse kodanikke siin-seal liikmesriikides ikka taga ja EL kui mõttetu monstrum neile kaitset tegelikult ei taga.
Asi vajab poliitilist lahendust
Kohtud kohtuteks, kuid tundub, et asja reguleerimine ja õigluse jaluleseadmise kõige kindlam tee oleks poliitiline otsus, millele on viidanud nii kohtud kui ka õiguskantsler.
Ka varem on selles osas piike murtud. Näiteks on sots Helmen Kütt varem pensionide proportsionaalset maksustamist tauninud (vaata Riigikogu XII kooseisu VI istungijärgu infotunni stenogrammi 16.10.2013), kuid hiljem sellest seisukohast loobunud, nagu sotsidele kombeks. Pensionide proportsionaalset maksustamist on tauninud ka Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige, õigusteaduste doktor, Lasse Lehis. Innukas suuremate välismaiste pensionide maksustamise pooldaja tulumaksuga on aga endine rahandusminister reformierakondlane Jürgen Ligi.
Rahvuskonservatiivid (EKRE) olles tutvunud vastavate seadustega leiab, et pensionide maksustamisega on Eestis mindud üle piiri ja et see on vastuolus pensionide eesmärgi ja mõttega ning sotsiaalkindlustusseaduses väljatoodud põhimõtetega.
Laiem eesmärk, ja see kajastub ka EKRE valimisprogrammi 2019 makse, sotsiaalkindlustust ja pensione puudutavas osas, on see, et kõik Eesti riiklikud pensionid ja kogumispensionid tuleb tulumaksust vabastada, samuti tuleb lõpetada töötavate pensionäride kiusamine.
Üks oluline samm sellel teel on ka välismaal töötanud inimeste pensionite topeltmaksustamise lõpetamine, nagu Olevi juhtumi puhul. Inimeste osas, kes elavad ja töötavad Soomes või kellele makstakse pensioni nii Soomes kui ka Eestis kohaldatakse tulumaksuseadust kooskõlas Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepinguga, mis on alla kirjutatud 1993.a. 23. märtsil Helsingis.
Lisaks peab Riigikogu välja tulema vastavate seadusemuudatustega. Eestis reguleerib tulude maksustamist tulumaksuseadus, millise kohaselt on tulumaksu maksjaks kõik isikud, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Välisriigis teenitud tuluga seotud maksuvabastuse piirangu kaotamise üle saab otsustada Riigikogu.
Eelolevatel valimistel on pensionäridel nii Eestis kui Soomes võimalik anda mandaat Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikutele, kes valitsusse saades hakkavad nimetatud eesmärke ja sotsiaalprogramme ka praktiliselt ellu viima.