Urmas Kruuse rünnak maaeluministri vastu – saaks ainult enda järeltulijale kuidagi ära teha

Endine maaeluminister Urmas Kruuse ründas kolmapäeval oma praegust kolleegi Mart Järvikut väitega, et tegu olevat poliitilise sekkumisega veterinaar- ja toiduameti tegevusse.

Põllumeeste seas taasiseseisvusaja kõige kehvemaks oma ala ministriks tunnistatud Kruuse kutsus kampa ka teist eksministrit Tarmo Tamme – ehk siis soovib reformar taas teha eksministrite kambakat istuvalile ministrile, nagu on Katri Raik korraldanud neid siseminister Mart Helmele.

Reformierakondlane kasutab ikka “vana head” mainerelva: “Rahvusvaheliselt usaldusväärne ja kindlatele tegevusprotseduuridele alluv toiduohutussüsteem on kogu Eesti toiduekspordi aluseks,“ ütles reformierakondlane Kruuse partei pressiesindaja vahendusel. „Maaeluministri avaldus, et üks toidutootja peaks VTA kohtusse kaebama, näitab, et ta on valmis VTA tegevusse poliitiliselt sekkudes panema Eesti toiduohutussüsteemi usaldusväärsuse kahtluse alla.”

Ja omamaise tootja hävitamine pole “maine” kõrval midagi? Ikka oravate rida – mis sest oma inimesest, peaasi et suured isandad on kuskil rahul!

Eriline (või juba tavapärane) on loo juures see, et Kruuse kaitseb Ametnikku – nii nagu oli ka Elmar Vaheri puhul. Justnagu ei tohiks rahva mandaadiga minister üldse ametisse määratud ametnikke korrale kutsuda.

Asi on ju sama, mis Vaheri puhul – ametnikud lähevad ministri teadmata meediasse ja paiskavad sellega lahti paanika, mida kõmunäljas ajakirjandus võimendab. Minister peab klaarima ametnike sigadusi ja kui ta selle eest kellegi vaibale kutsub, algab uus hüsteeria – ametnikku rünnatakse, ja seda meedia arvates mingitel poliitilistel kaalutlustel.

Kas Eesti tohutu ametnikkond ikka koosneb ainult aktiivsetest, õiglastest, asjatundlikest ja töökatest inimestest? Või on heade ametnike seas ka mugavusse tardunud, korrumpeerunud, väheste teadmistega ajale jalgu jäänud või lihtsalt poliitiliselt laetud tegelasi?

Mistahes ametnike kritiseerimise korral sööstab opositsioon neid kohe kaitsma, vaatamata isegi seda, kas nad on kõike ikka õigesti teinud. VTA teeb oma tööd hästi, kuid temalgi on alatasa mingeid jamasid – ükski inimene pole ilmeksimatu. Poliitiline ärategemine peitub siiski selles, et poliitkasu nimel sööstetakse ametkondi kaitsma, peaasi, et saaks oponendist ministrit maha teha.

Reformierakonna valitsemise ajal võttis Ametnik riigi üle, ministril oli tema käe otsas mugav peenhäälestada. Kui nüüd soovivad uued ministrid inimesed loovalt, läbinähtavalt ja õiglaselt tööle panna, on kisa lahti, sest opositsiooni sattunud peenhäälestajad elasid ju toiduahelas, mida nüüd lõhutakse ja tööle sunnitakse.

Ametnikud pole ilmeksimatud ega puutumatud, vaid neil on komme koht sisse võtta ja Exceli tabelitega valitsema hakata. Olenemata sellest, kes võimul on, tuleb kogu bürokraatiaparaadile aeg-ajalt restarti teha – muidu jookseb see kinni nagu arvuti.

Kui opositsioon oleks vähegi konstruktiivne, siis lõpetakse ta ministrite ründamise lihtsalt sellepärast, et too midagi tegi, mitte ei mõnulenud tugitoolis. Aga Kruuse näitas, et seda pole oodata…