Urmas Paeti sõnad esindavad Reformierakonna õelat ja lammutavat mõttelaadi

Kui “jeestidvesti” Kristina Kallas ja putinlanna Yana Toom solvusid ehk põhjusega EKRE kongressil väljaöeldu peale, siis reformierakondlase Urmas Paeti sõnad “EKRE nägemus Eesti muutumisest Läänemere Šveitsiks on kahtlane” on kantud lammutavast õelusest.

“Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik. Unustage ära uus Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju,” rääkis Helme laupäeval EKRE kongressil.

“Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Eesti,” kirjutas Paet sotsiaalmeedias vastuseks Martin Helme laupäevasele avaldusele. “Šveits ei kuulu muuseas NATO-sse ega Euroopa Liitu. Šveitsis on neli riigikeelt ja muudki omapära. Seega teiste riikide näol eeskujude seadmine on libe tee ja oma riigi ning rahva alahindamine.”

Mis puutub Paeti “Läänemere Eestisse”, siis on tegu poliitorava selge vassimisega, sest aastate eest on ta Delfile väitnud seda, mis kajastub pealkirjas: “Paet: Eesti eesmärk on saada Põhjamaaks ning nemad on põgenikke ka ilma kvootideta vastu võtnud.”

Ka tänavu aprillis väitis Paet, et “Seega on Eesti valitsus end väärtusküsimustes selgelt positsioneerinud Ida-Euroopa riikide hulka. Samas kui näiteks Läti on koos Põhjamaade ja kogenud lääne demokraatiatega õigusriigi ja põhivabaduste käekäigu pärast mures.”

Seega pole Paet ja kogu Reformierakonna kamp sugugi “Läänemere Eesti” poolt, vaid toetavad Lääne-Euroopa hukatuslikku globalismikurssi. Lisaks on Paet Šveitsi puhul välja toonud pigem need asjad, mida ka Martin Helme üle ei võtaks.

Kui keegi võtab kellegi eeskujuks, siis tahaks ta seda olla tema heade omaduste tõttu. Kui mõni inimene on särav ja aktiivne, siis tahaksid teised just neid tema omadusi endalegi, mitte aga näiteks teda vaevavaid tervisehädasid ja kehva majanduslikku seisu.

Kui Martin Helmele meeldib Šveits, siis just seetõttu, et see riik on “Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik”, mitte aga Paeti võrdlus “Šveitsis on neli riigikeelt ja muudki omapära.”

Muide, Šveitsi neli riigikeelt on sealse riigi põliselanike keeled (prantsuse, saksa, itaalia ja retoromaani kantonite). Eestis oleks mitu riigikeelt lisaks põlisrahva omale sisserännanute keeled.

Paet on vassinud ka Šveitsi NATO-sse ja EL-i kuulumise osas – sel riigil pole erinevalt Eestis olnud vajadust neisse liitudesse astuda, nad saavad ise oma asjadega hakkama. Vajaduseta liitudega ühinemine oleks rumalus, aga eks see näitabki Reformierakonna oskamatust ja soovimatust olla ise omal maal peremees ning soovi olla kellegi sulane või ori.

Ja nagu ikka, otsis Reformierakond Paeti näol välja need momendid kongressil kuuldust, mille kallal on võimalik norida. See on ju nii reformarlik, kõiges ainult halba näha…