Muutused maailmas on olnud ülikiired ja tektooniliste mõõtmetega. Ei mäleta ajaloost, et mõni Eesti poliitik oleks osalenud USA presidendi ametivande andmisel. Seekord on kohal rahvuslike erakondade juhid kõikjalt Euroopast, USA uue administratsiooni liitlased. Nii koheldaksegi sõpru.
Kujutan praegu ette, milline peataolek ja paanika valitseb praegu Toompeal: kellega kohtub Martin ja millest räägitakse? Mis saab e-valimiste võltsimisest? Siinkohal tasub varastel, rahapesijatel ja sodomiitidel igaks juhuks väike reisikohver alati välisukse juures hoida, ei tea kunagi, kui minek terendab.
Halbu uudiseid libedikele sajab oavarrest: USA seaduseandja kinnitas sanktsioonid padumarksistlikule nn. “rahvusvahelisele kriminaalkohtule” ICC-le, kes kuulutas Iisraeli peaministri tagaotsitavaks. Puudega Eesti välisminister peab nüüd hoolega jälgima, millistesse riikidesse tal veel siseneda lubatakse.
Teine jama ootab punaseid veebruari alguses, kui Eestisse saabub OECE delegatsioon e-valimistega seonduvat uurima. Miskit head sealt kultuurimarksistidele ilmselt samuti ei terenda.
President Trumpil on mõistetavatel põhjustel välja kujunenud tugev allergia valimistulemuste võltsingute ja eriti võltsijate suhtes. Eesti punasel klikil ei tasu unistadagi, et Venezuela ja Venemaa “valimiste” analoogia ei jõua uue administratsiooni lauale.
Stenbocki mõttehiiglased peavad nüüd esitama endale valusa küsimuse, miks peaks USA kaitsma riiki, kelle valitsejad on võimule saanud põhiseadust rikkudes, valimisi manipuleerides ja on seega illegitiimne?
Urmas Reitelmann,
EKRE Tallinna volikogu saadik