“Peab ja tuleb” on sõnad, mida täna Euroopas ilmselt kõige rohkem tarvitatakse. Kohe hakkame relvi tootma ja sõjavägesid suurendama! Jama, ei hakka me midagi. Mordor on ilma USA abita enne Kiievis, kui Euroopa pealinnade bürokraadid mingitki plaanid suudavad visandada.
Täna toodetakse Euroopas alla veerandi Ukraina abiks minevatest relvadest. Suurendame toodangut? Ei suurenda. See kõik võtab tohutult aega. Kõigepealt tuleb ehitada tehased, need tuleb sisustada, aga kõige ületamatum probleem on oskustööliste leidmine. Neid lihtsalt ei ole sõrmenipsust mitte kusagilt võtta. Töölised tuleb kõigepealt leida ja seejärel ka välja õpetada. See võtab aastaid.
Suurendame kaitsevägesid? Ei suurenda midagi. Rootsi on siin erakordselt hea näide ja lähedalt võtta. Rootslased ärkasid juba mitu aastat tagasi ja asusid omi vanu rügemente taastama. Mul on erukolonelist Rootsi sõber, kes kirjeldas, et väeosa taastamine võtab vähemalt kolm aastat. Esimalt tuleb mehed kuhugi majutada. Kasarmud tuleb kõigepealt ehitada, ehitamiseks tuleb välja kuulutada hanked. Need võtavad kõik aega, eriti, kui need veel kohtus vaidlustatakse. Kolm aastat on miinimum. Ei ole just hea olukord, kui rügemendi staab paigutatakse hädakorras vanasse linnasauna nagu juhtus.
Rootsi on veel heas olukorras seetõttu, et mehi neil jätkub ja jääb ülegi. Igal aastal saab väeteenistuseealiseks ca 100 000 meest. Samuti on ladudes korralikud varud ja kaljudesse rajatud kaitseehitised on kõik koheselt kasutusvalmis.
Londonis aeti kana kombel suled puhevile, aga tiblasid see ei hirmuta ega aita ka Ukrainat. Lisame nüüd veel võrdluseks veel Euroopa gaasiostud Venemaalt, mis ületasid 3 1/2 miljardiga Ukrainale antud abi ja paneme oma sõjakad musikesed ilusasti kinni. Jutt ja teod ei lähe kahepalgelisel Euroopal kokku ja loll on see, kes usub.
Reaalsus on see, et ilma USA toetuseta on Ukrainaga lõpp. Sotsiaalmeedias vankumatu solidaarsuse kuulutamine ei aja enam isegi naerma.
Urmas Reitelmann, EKRE saadik Tallinna volikogus