Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Urmas Reitelmann: ilma USA-ta pole ka meid kaitsvat NATO-t

03.06.2026
Urmas Reitelmann.
© UU

Eile autoga sõites sattusin kuulama mingit “Välistunni” nimelist ERRi üllitist. Külalisi oli kaks: Herem ja kindral Väli, kõige kõrgemal ametipostil NATO-s teeninud Eesti ohvitser.

Räägiti NATO-st ilma ameeriklaste traditsioonilise toetuseta ja Eesti olukorrast uues julgeolekusituatsioonis. Jutus kõlasid lugematud “peaks, tuleks, oleks vaja” jne. Kogu mõttevahetuse sisu kokkuvõte inimesele, kes sellest aru sai, oli masendav tõdemus, millest mina olen ammuilma rääkinud ja Mart Helme plaan-B hoiatas: NATO ongi USA.

Ilma amide satelliitluure ja tulejuhtimisvõimeteta ei ole absoluutselt mitte mingit kasu hirmsa raha eest soetatud HIMARS-idest isegi juhul, kui neile oleks laskemoona. Sama häda on üldjoontes kõikide teiste ülikallite relvasüsteemidega. Kui sa ei tea vastase asukohta, võid rahumeeli ka kohe alla anda. Mingist Heremi plaanist venelaste hävitamisest nende territooriumil ei räägi täna enam keegi. Ja muid plaane meil ei olegi.

Küll aga heidutab iga vastast rahva relvastatud vastupanu. Siin tuleb otsekohe õppust võtta Iisraeli kogemustest ja muuta relvaseadust ning relvastada kõik vabatahtlikud eestlased automaarelvadega, korraldada nende inimeste väljaõpe kiirkorras, lubada tsiviilkäibes olevaid relvi ja moona ilma ülearuste põhjenduste ja piiranguteta relvi juba omavatel inimestel juurde soetada.

Kriitilises olukorras ei tohi kuulata mingeid sise- ja/või kaitseministeeriumi ametnikuhingi, kes leiutavad 1000 põhjust, miks üht või teist asja teha ei saa. On vaja poliitilist tahet ja eestlased tuleb relvastada otsekohe. Vaenlane, olgu välis-või sisemaine, peab teadma, et igast metsatukast ja aknast võib tina saada.

Juudid tegid selle ära ja üliedukalt, meie olukord selles maanurgas ei erine oluliselt nende omast. Relvastatud rahvus, mitte väike kaitsevägi, on kõige tõhusam preventiivne mõjutusvahend ja juhul, kui asjad käest kisuvad, võimalus oma hing vähemalt võimalikult kallilt ohverdada.”

Urmas Reitelmann