18.01.2024
Kui sõjaliselt raskes olukorras naasevad sõjamehed rivvi, siis Eestis nad hoopis lahkuvad, nagu teeb seda ka Martin Herem.
Meile aetakse täielikku jama. Kaitseväe juhatajad ei astu ise tagasi mitte kunagi, mitte üheski riigis. Eesti seisab silmitsi sajandi kõige kriitilisema julgeolekuolukorraga ja Kaitseväe juhataja, kes teatavasti aktiivselt lärmab ja sõimab inimesi erinevates portaalides, teatab ootamatult, et teda tabas igavushoog, spliin, tusk või mis iganes. Kui lolliks Eesti stratkom inimesi peab? No ei usu infantiilseid seletusi.
Herem sunniti taanduma ja see on alasti tõde nagu ka see, et parimal juhul brigaadi juhtimise pädevusega mees edutati kaitseväge juhtima. Salakeeled sosistasid “haigemajast” so Kaitseväe peastaabist kohe pärast Heremi määramist, et teiste riikide kõrgemate ohvitseridega on Herem suuteline rääkima parimal juhul ilmast. NATO-riigi Kaitseväe juhilt oodatakse ilmselt suuremat pädevust, eriti sõjaeelses situatsioonis. Siin ongi sein ette kerkinud.
Herem on Reformierakonna loodud mugav marionett ja sobis suurepäraselt poliitikute orjameelse käsutäitjana ent NATO staapides jääb poliitilise tentsiku mentaliteedist väheks, veidi pädevust ei oleks üleliia.
Tagasiastumisele ei ole teist seletust, kui NATO-st tulenev surve kõige kõrgemal tasemel Eesti poliitilisele ladvikule elik reformigrupeeringule. Ilmselt on kõigil täna piinlik, isegi inimestel, kes on seisnud Heremi edutamise taga, kuid vanal moel jätkamist julgeolekuolukord enam ei luba. Nüüd proovib valitsus ja kaitseministeerium säilitada nägu, keerutada ja hämada tagandamise tegelikke põhjuseid varjates. Veelkord, kõrgemad sõjaväelased kas lahkuvad teenistusest vanuse tõttu või vallandatakse ebapädevuse, loiduse, arguse või mõnel muul põhjusel. Tooge mõni näide NATO ajaloost või naaberriikidest, kus mõni kaitseväe juhataja lahkub teenistusest põhjusel, et enam ei viitsi või motivatsioon sai ootamatult otsa.
Tahtmatult tekib nüüd küsimus uue juhataja persoonist. Välistada tuleb aga resoluutselt iga kandidaat, kes ei ole teeninud NATO staapides. Heremi näide on hoiatav.
Urmas Reitelmann, EKRE