Kaja Kallas on oma loetud, kuid see-eest erakordselt ebaõnnestunud ametiaja jooksul tülli läinud praktiliselt kõikide maailma vägevatega.
USAsse tal enam EU välisesindajana asja ei ole. Uks on kinni kuni Trump on president. “Vaba maailma vajab uut liidrit” loosungit Ameerika ei unusta. Jääb vaid imestada, kui loll peab olema inimene, kes unustab, et ei ülbitse karistamatult Eesti parlamendi ees, vaid peab esindama kõikide Euroopa riikide transatlantilisi huve.
Sakslased on maruvihased, kogu nende sõjajärgne poliitika oli ülesehitatud USA-suhetele, mille “Estin” ühe infantiilse purskega ebausutavaks muutis.
Venelaste Euroopas asuvate varade kasutamisest nende endi vastu on keeldunud Euroopa keskpank, sest see nulliks kõikide tulevaste talletuste ja investeeringute usaldusväärsuse, kuid sõgeaktivisti Kallast see muidugi ei peata. Christine Lagarde`i, maailmapanganduse suurkujuga kokkupõrkekursile liikumine on igale tervemõistuslikule olendile enesetapjalik, aga kes on Lagarde sõjaprintsessi meelest?
Vasakäärmuslik Politico on Kallase vastu äärmiselt vaenulik. Teadupärast esindab see väljaanne valitseva liberaalse kliki poliitilisi huve kõige varjamatumal ja ehedamal kujul ning Kallase aeg on varjatud niiditõmbajate otsusel läbi enne, kui see alatagi jõudis.
Kallast keegi tagandada otse ei saa. Küll aga saab teda survestada oma kohast loobumiseks. Sellisel juhul tuleb aga Eestis leida talle asendaja. No ja tänase loogika järgi peaks see inimene tulema reformigrupeeringust. Ja siis läheb tõeliselt naljakaks.
Urmas Reitelmann, EKRE poliitik