Urmas Reitelmann: mille poolest erineb Eesti „demokraatia“ Venemaa omast? Lihtsam on leida ühiseid jooni

Reformierakonna toetus kaob nagu vesi Stroomi rannast. Nädala lõikes juhivad populaarsusküsitlusi juba konservatiivid. Riigipöörde ja valimispettuse abil võimule upitatud tegelased võivad ebapopulaarsust endale aga lubada.

Riigikogu ees kasutab Kaja Kallas madalama sordi teenindaja keelepruuki. Ülbus, isiklikud solvangud, tänitamine ja üleväärsustunde eksponeerimine kõneleb üheselt karistamatusest ja maskide lõplikust heitmisest. Valimisfarsi järel ei ole enam vaja varjata oma tegelikke eesmärke ega lõpmatult korrata valet nagu oleks Eesti sõjas.

Liberaalide mured populaarsuse seisu kohta on tänaseks lõplikult kadunud. Nad võivad rahumeeli vastu võtta oma üdini vaimuhaigeid seadusi maksude tõstmise, hariduse hävitamise ja moraali pilastamise kohta, seada sisse tsensuur ja kutsuda riiki sadu tuhandeid immiigrante kogu maailmast, teha kõike, mida peremehed Brüsselis ja Washingtonis ütlevad. E-valimistega on nende võim garanteeritud igavesest ajast igaveseks. Riigikohtu keeldumine sisuliselt arutada valimisproteste andis võimu kaaperdajatele blankoveksli tulevaste võltsimiste legitiimsuseks, toetuseks Stenbocki käske täitev sülekoerast „president“, kes ei hammusta kätt, mis ta Kadriorgu juhatas.

Mille poolest erineb Eesti „demokraatia“ Venemaa omast? Lihtsam on leida ühiseid jooni. Kogu võim on koondunud mõlemas riigis ühe klanni kätte, mõlemaid võimukeskusi toetab poliitiline politsei ja prokuratuur, mõlema riigi parlamendis etendatakse poliitilist demokraatiat ja mitme partei süsteemi, kuid sisulist debatti ei lasta tekkida, sest võimuparteid rullivad oponentidest jõuga üle. Eestis nägime „demokraatia triumfi“ Kallase eelmise režiimi ajal, mil seaduseelnõusid suruti parlamendis läbi valitsuse usaldushääletustega. Kõik kordub, kui lauale ilmuvad vihakõne-, tsensuuri ja homoseksuaalide häbielu seadustamise eelnõud.

Nii Eestis kui Venemaal ei vastuta võimud vähimalgi määral oma valijate ees ja kummaski riigis ei esine rahvarahutusi, tõsi, Venemaal hirmu, Eestis orjameelsuse tõttu. Ja muidugi ühendab meid maailmas ja Euroopas e-valimiste unikaalne identne süsteem, millega ladvik tagab oma võimu igaveseks.

Vesi tuleb Stroomi randa tagasi. Rahvalt varastatud võimu ja peremeheõiguste tagasi saamine on pea võimatu, selleks on vaja tormi.

Urmas Reitelmann