15.09.2022
Urmas Reitelmann
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Urmas Reitelmann kõneles eile parlamendis, et ta on täiesti kindel, et ühelgi teisel Euroopa riigil ei ole sellist peaministrit, nagu on Eestil. Nii unikaalne peaminister, et piinlik on.
Reitelmann: „Üks mu rootsi sõber armastab ikka öelda, ma vabandan väljenduse eest, aga ma tsiteerin teda täpselt: viimane idioot ei ole veel sündinud. See tuli mulle korduvalt tänaseid sõnavõtte kuulates meelde.
Ja vahel mulle tundub lisaks sellele, et kõik need rohefundamentalistid ajavad juttu, nagu neil oleks põhikool millegipärast kunagi pooleli jäänud, aga selle eest on väga selge ideoloogiline suund. Et majandusharidust on omandatud sellistest käsiraamatutest, mille pealkiri või nimetus võiks olla “Economics For Dummies”.
Aga ma räägin enda kogemusest. Ma tellisin ühe aluse puitbriketti nädal tagasi. Ja selle briketihunniku eest ma maksin 275 eurot pluss transport. Ja sellel alusel on 48 pakki. Mul maakodus kulub keskmiselt, ma ei ole seal päris karmide talveilmadega, seal läheb umbes üks pakk päevas ehk siis see teeb 5.72 – 5 eurot 72 senti ühes päevas. Kuus teeb see keskeltläbi 180 eurot. See on juhul, kui on leebe talv. Kui on karm talv, on see hind kahekordne. Talve jooksul kulub umbes 1200 eurot. Ja seda on keskmise palgaga inimesele palju.
See on ainult üks kuluartikkel. Sinna lisandub maainimestel autokütus, mis on kallis, aga ilma milleta ei saa, sinna lisandub elekter. Ja kujutage nüüd ette maal ettevõtjat, kellel on näiteks väike kanala, mis tahab kogu aeg saada soojendust, või sul on väikene piimafarm, see piim, mis lüpstud, tuleb maha jahutada. Öelge mulle, kuidas need inimesed hakkama saavad. Millise imetrikiga? Et tõstame meie munahinda või piimaliitri hinda kokkuostjale või? See ei toimi.
Ja nüüd ongi nii, et kõiki neid valitsuse otsuseid me vaatame imestunult ja küsime, kas tõesti on see haridus‑ või majandusbaas raamatust “Economics For Dummies” ehk siis “Majandus tohmanitele”. Päris õudne hakkab.
Valitsuskoalitsioon patsutab siin teineteisele õlale: oi, me oleme nüüd väga ägeda asjaga hakkama saanud, me aitame inimesi. Ei tööta.
Meie valitsus oleks pidanud kogunema juba suvel. Tegelikult oleks pidanud kriisikoosolekuid pidama juba eelmisel aastal. Meile räägitakse mingit udujuttu sellest, et me oleme sõjas.
Meie unikaalne peaminister rääkis ühele Saksa väljaandele, et ukrainlased maksavad oma verega, meie maksame inflatsiooniga. No mis jutt see on? Varu kannatust! Me ei ole mingis sõjas, me oleme juhmuses, meile valetatakse, et me oleme sõjas, aga meie eest vaikitakse selle kriisi tegelikust põhjusest. Ehk see on sellest rohefundamentalismist, mingist täiesti jaburast ideoloogiast, millele me kõik kaasa koogame. Mõelge, mida selline kaasakoogamine endaga kaasa toob. See on tee hävingusse. Ma saan aru, et see on ideoloogia, see kuskilt tuleb, mingist Brüsselist ja meil on mingid direktiivid ja mingid suunad. Tervet mõistust tuleb kasutada, oma talupojamõistust! Oma perekonna rahaasjades me ei ole nii lollakad, nagu me siin saalis oleme. Päris piinlik on.“