Kolmapäeval toimus Riigikogus käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise jätkamine, millel võttis sõna EKRE Riigikogu saadik Urmas Reitelmann.
“Daamid ja härrad! Me kipume ennast tihtilugu võrdlema ja tavaliselt on selle võrdluse põhjus, et Eesti paistaks nagu parem ja ägedam välja. Aga lubage võrrelda nüüd olukorras, kus Eesti näeb ikka väga niru välja.
Soome inflatsioon on enneolematu, 5,8%. Majandusinimesed on mures, isegi Soome ajakirjandus on mures ja Soome valitsus on väga suures mures. Eestis ei muretse mitte keegi ja mitte millegi eest. Ja me saime üleeile kogeda siinsamas reibast pioneeri meenutava armulise valitseja poliitilist avaldust kuulates aimu, et Eestis on kõik asjad väga hästi. Eestis on hästi see, et Eesti teeb kogu aeg rekordeid. Kord on see koroonatõbiste maailmarekord ja nüüd on siis inflatsioonirekord Euroopa Liidus.
Head Riigikogu liikmed! Kas 19%‑line inflatsioon on tingitud juhusest või on see tingitud juhmusest ja kus oli Eesti Pank sellel ajal?
Ma ei tea, kuidas teie, mina olen viimastel nädalatel mitmel korral näinud poes, kuidas inimesed võtavad ühe ja teise asja, loevad hinnasilti, panevad tagasi, võtavad väikese pakendi. Kui te vaatate toidukorvi, siis mis on toidukorvist alles jäänud? Sinna on põhiliselt alles jäänud esmatarbekaubad, seal on mingi odav vorst, seal on piim, minimaalne, millest üks pere peab suutma ära elada. Ma ei räägi isegi kalast, kala hind on nagu täiesti pöörane. Graavilõhe Selveris on 39.90 kilo. Palju õnne, PortoRollo!
Meil kõigil on rahakoti vahel kaks Eesti kütusefirma kaarti. Millal me viimati, head kolleegid, vaatasime, mis on selle liitri hind, mida me täiesti süüdimatult oma Volvo maasturi suurde paaki laseme? Kas keegi üldse on viimati vaadanud, mis on see lõppsumma? Aga maainimesed vaatavad ja ägavad, sellepärast et maainimestel on tihtipeale autoga sõitmine muutunud liigseks luksuseks. Nende töölkäimisel on kadunud igasugune mõte, odavam on istuda kodus.
Ma küsisin siin saalis peaministri käest aasta alguses, kui kütusehinnad ja energiakandjate hinnad järjest tõusid ja tõusid ja terendas sõda Ukrainas, et kas valitsusel on mingigi plaan, mis juhtub siis, kui need hinnad tõusevad veelgi. Ja toona ütles Kaja Kallas, et valitsusel mingit plaani ei ole. Ja suure tõenäosusega oli see üks vähestest kordadest, kui Kallas ei valeta Riigikogu ees.
Me näeme, et see valitsus ei ole võimeline oma vigu tunnistama. Ja põhjus, miks me oleme täna sellises kehvas olukorras, peitub tegelikult erakordselt rumalates majandusotsustes ja peitub ka Reformierakonna toiduahela huvide teenimises. Ja olgem ausad, Reformierakond ei erine siin suurt mitte millegi poolest Putini lähikonnast, oligarhidest. Meetodid on samad, modus operandi on üpris sarnane, vahe on ainult selles, et oligarhid tegelevad globaalselt ja suurelt, Eesti ärieliit on mõõdetav nööbikauplemisega.
Kas valitsus saab midagi teha? Sõja ja üleilmsete nähtuste vastu vähe, aga kodus annab asjad korda teha küll, enne kui on lootusetult hilja. President Trump ütles hiljuti, et globalismil ei ole tulevikku, tulevik kuulub rahvusriikidele. Ja viimaste aastate kõik märgid osundavad, et Trumpil oli järjekordselt õigus. Ja väga hea näide sellest on Poola, kelle valitsusele ei tee peavalu mitte see, kuidas meeldida ülemustele Brüsselis, vaid peavalu teeb see, kuidas hakkama saavad oma inimesed.
Me peame tegelikult tagasi pöörduma reaalsust arvestava energiapoliitika juurde ja madaldama aktsiise nii palju, kui see on vähegi võimalik. Ja kui valitsusel ideid napib, siis võib alati Poola suursaadikule helistada.
Konservatiividel on Isamaa eelnõust veidi ulatuslikum maksulangetuste plaan ja kuuldavasti tuleb maksulangetuste kavasid ka sotsialistide leerist. Aga olgem ausad, tunnistagem, me oleme nendega hiljaks jäänud. Liiga hilja, liiga vähe, me jookseme sabas. Häda on meist praegu palju kiirem. Ja tegelikult tuleb üle vaadata kõikide toiduainete ja esmatarbekaupade hinna poliitika. Sisuliselt me peame üles ehitama uue riigi. Maailm ei ole enam endine. Roheidiootsusega kaasnev häving ähvardab Eestit elatustaseme drastilise languse, majanduskollapsi ja uue exodus‘ega.
Kõige eelnenu taustal tundub Reformierakonna plaan rahvastik välja vahetada odavate slaavlaste või muidu hulgustega täiesti loogilise abinõuna. Eelmise valitsuse maksupoliitilised otsused aga seevastu näitavad, et ka halbadel päevadel on võimalik teha häid ja kvaliteetseid otsuseid. Ja selleks ei ole vaja eriti muud kui kasutada oma aju, mitte orjameelselt oodata, millal peremees vilistab. Konservatiivid mõistagi toetavad kõiki eelnõusid, mis inimeste elu kergemaks teevad, ja toetame ka täna.”