Urmas Reitelmann: Toomi võitluskaaslase Ždanoka “Russiagate ì” osas valitseb Tallinnas kõnekas vaikus

EKRE poliitik Urmas Reitelmann kommenteerib Läti eurosaadiku Tatjana Ždanoka FSB-skandaali ja selle seoseid samasuguse õõnestaja Jana Toomi tegevusega.

“Euroopa Parlamendis arutatakse 20-aastase staažiga Läti FSB-lase Ždanoka “Russiagate ì” teisipäeval, neljapäeval avaldatakse ka miskisugune otsus. Trall saab olema hale ja nõrk, ent lätlased vähemalt räägivad asjast.

Üksiti viitasid kolm erinevasse parlamendigruppi kuuluvat Läti saadikut oma kirjas teistele Brüsselis selgelt Venemaa huvide eest seisvatele ja tegutsevatele tegelastele, Jana Toom nende seas.

Ždanoka ja Toom on oma tegemiste ja seisukohtadega selgelt näidanud,et nad on sama rubla kaks külge ja viljelenud oma kodumaa vastast poliitikat ning esindanud Mordori huve ihu ja hingega.

Tallinnas valitseb kõnekas vaikus. Keskerekond hoiab arusaadavalt madalat profiili ja väldib teemat. Pentsikul moel hoiab madalat profiili ka liberaalne klikk, kes muidu Keskerakonda igal võimalusel tümitaks. Igasugune viide Venemaa suunal on närilistele hell koht ja tuletab meelde Kallase perekonna jätkuvaid ärihuve Venemaal ja mitte ainult.

Tänase valitsuse tegutsemine kahe sõja-aasta jooksul on vaatamata hüsteerilisele lärmile, olnud ühemõtteliselt Venemaa huve ja eesmärke toetavad: kaitsevägi on jäänud ilma varustuse ja raskerelvadeta, riiki on sisse lubatud 100 000 orki nende seas umbes 10 000 ukraina desertööri ning piir Venemaaga on endiselt avatud. Kelle huvides?”

Urmas Reitelmanni varasem kommentaar:

“Läti saadikud Brüsselis viitavad oma kirjas europarlamendi juhile Metsolale, et Brüsselis on lisaks Ždanokale teisigi moskoviitide heaks tegutsevaid nälkjaid, Jana Toom nende seas. Eesti saadikud on vait, Tallinnas ei iitsata samuti keegi Toomilt kodakondsuse ära võtmisest.

Vähe sellest, reformibande koos oma proxyparteidega vilistab järjest suurenevale 5. kolonnile, relvalube orkidelt ära ei võeta, valimisõigust samuti, pronkspuuslik Kaitseväe kalmistul pilastab Eesti sõdurite mälestust ilmselt aegade lõpuni.”