Saksamaa on vastu võtnud 1 000 000 Ukrainast pärit põgenikku. Nende seas korraldati uuring, mille valimis oli 11 000 inimest. Kõigest kolmandik nendest vastas küsitluses, et plaanivad Ukrainasse naasta. See tähendab, et suur osa neist kavatseb Saksamaale jääda pikemalt ning 26% jäädavalt. 17% pagulastest oli küsitluse hetkel töökoht ning nemadki ei kavatsenud kodumaale tagasi pöörduda.
Ukrainlaste kohanemine Saksamaal on olnud valutum, kui mujalt paremat elu otsima tulnud inimeste puhul, kuid miljon immigranti on lisanud survet nii eluasemeturul, kui ka sotsiaal- ja haridusvaldkondades ning see teeb riigisakslastele muret.
Saksa mittetulundusorganisatsioonid korraldavad toiduabi projekte, kus poodidest ja toitlustusettevõtetest kogutakse toidu säilitusaja lõpu eel kokku tarvitamiskõlblikku kraami ning müüakse sümboolse summa eest abivajajaile, ka ukrainlastele. Abitöötajad peavad ukrainlaste puhul sageli kokku puutuma kaebuste ja agressiivse käitumisega. Ukrainlastele ei meeldi, et nad ei saa ise oma toidukorvi koostada, on rahulolematud, et puuviljadel on mõnedel juhtudel olnu plekke või salat veidi närtsinud, on olnud ka kliente, kes nõuavad krevette ja kaaviari.
Teiste toiduabi järjekorras seisvate abivajajate seas on pahameelt tekitanud ka luksusmaasturitega abi järele saabunud ukrainlased, kes kaheeurose abipaketi eest tasudes ulatavad sajaeurose pangatähe.
Urmas Reitelmann, EKRE