26.03.2020
Urmas Reitelmann
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu liige Urmas Reitelmann teeb ETV juhatusele ettepaneku välja töötada täiendavad professionaalsuse nõuded töötajatele ja toimetustele, et tagada teemade tasakaalustatud, professionaalne ja neutraalse käsitlemine.
Reitelmann saatis ERR-i juhatusele ja ringhäälingunõukogu liikmetele kirja, milles osutab, et ERR seisab täna silmitsi tungiva vajadusega esineda vabandustega ja seda juhatuse tasandil.
„Esmalt nõuab klaarimist üks vanem seik. Nimelt tuleks vabandada Toomas Lepa ees, keda täiesti alusetult ja kuritahtlikult laimati ETV saates „Pealtnägija“ Mihkel Kärmase poolt. Täna on härra Lepp kohtus õigeks mõistetud kõigis süüdistuse punktides. Sotsiaalmeedias on härra Lepp viidanud võimalusele kohtu kaudu nõuda ERRilt kompensatsiooni talle tekitatud mainekahju eest, mille võimalik maksmine jääks mõistagi mitte Kärmase vaid maksumaksja õlule,“ kirjutab Reitelmann.
„Vabanduse on Toomas Lepp igati ära teeninud mitte pelgalt võimalikust kahjutasust johtuvalt vaid asjaolust, et teda süüdistades on ERR käitunud tendentslikult, pahatahtlikult ja ebaprofessionaalselt luues Toomas Lepast kuvandi kui kurjategijast.“
Reitelmann märgib, et teine, äärmiselt kahetsusväärne seik pärineb lähiminevikust. „Jutt on Astrid Kanneli usutlusest Ungari välisministri Peter Szijjartoga, kus väga halba inglise keelt rääkiv Kannel küsitles hõimurahva välisministrit tendentslikult, pahasoovlikult ette valmistamata ja ebaprofessionaalselt. Seltsimees Võšinski stiilis usutlustel ei tohiks olla ERR-is kohta ega eetriväljavaateid ning siinkohal on ERRi juhatusel lausa kohustus vabandada meie hõimurahva ja liitlase ees,“ leiab Reitelmann.
„Sel õnnetul usutlusel on aga veel teinegi väga oluline aspekt. Nimelt jäi Kannel küsitletavale oma intellektuaalsetelt võimetelt alla moel, mida ERR ei tohiks mitte mingil juhul endale tulevikus lubada. Vasakäärmuslik revolutsiooniline sallimatus ei saa olla Rahvusringhäälingus töötamise alus ja jagatavad tööülesanded peavad olema tegijaile jõukohased.“
Reitelmann teeb eelpoolkirjeldatust johtuvalt ettepaneku ERR-i juhatusele ERR-i nõukogu maikuu koosolekuks välja töötada täiendavad professionaalsuse nõuded töötajatele ja toimetustele, vältimaks tulevikus alusetuid, skandaalidest ajendatud süüdistusi ja sildistamist (isiklik vendetta a la T.Lepp), varjatud tellimustööde täitmist („listeeriaskandaal“) ning tagamaks teemade tasakaalustatud, professionaalset, viisakat ja neutraalset käsitlemist ehk siis täitma seadust.
„Täna oleme kahetsusväärselt jõudnud olukorda, kus ringhäälingu seadusest peavad pigem kinni Kanal2 ja TV3, seaduse järgimisest ERR-is on aga saanud erand, mitte reegel. Rahvusringhääling on kõigi ühine ringhääling, kelle ainus kapital on usaldusväärsus,“ kirjutab Reitelmann.
Riigikogu liige Urmas Reitelmann (EKRE) on töötanud aastatel 1981–1991 Eesti Televisioonis diktori ja saatejuhina ja hiljem TV1-s ja TV3-s uudistejuhi ja produtsendina. Ta on olnud Raadio 3 saatejuht ja telekanali Kalev Sport uudistesaate juht. Reitelmann on telesarjade “V.E.R.I.”, “Waba Riik”, “Kired” ja “Hõbelõvid” produtsent.