Ursula von der Leyenit umbusaldatakse neljapäeval „Pfizergate’i” pärast

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen seisab silmitsi ELi seadusandjate kriitikaga, kuna talle esitati esimene umbusaldusavaldus enam kui kümne aasta jooksul, kirjutab Politico.

Ursula von der Leyen ilmus esmaspäeval Strasbourgis Euroopa Parlamendi ette enne esimest usaldushääletust Euroopa Komisjoni presidendile pärast 2014. aastat. Ta nimetas rünnakuid tema vastu skandaalis, mis on saanud tuntuks kui „Pfizergate“, ebaõiglaseks, ja tembeldas oma kriitikuid vandenõuteoreetikuteks, vaktsiinivastasteks ja Putini käsilasteks.

Hääletus ise on kavandatud neljapäevaks. Arvestades, et ELi peavooluerakonnad on teda toetamas, tuleb von der Leyen sellest jamast tõenäoliselt välja. Kuid debatt andis ülevaate sellest, millist vastuseisu von der Leyeni ja tema volinike meeskonna – kes kõik peaksid kohal olema – vastu koguneb, ning tema strateegiast kriitikale vastu astuda.

Vasakpoolsed kritiseerisid von der Leyenit väidetava taganemise pärast roheleppest ning liiga nõrgas vastupanus Trumpile ja Hiinale. Parempoolsed Euroopa Patrioodid heitsid presidendile ette EL-i kaugenemist Euroopa kodanikest ja vastupidiselt vasakpoolsetele, Euroopa laostamises rohepöördega. Rohelised omakorda polnud rahul sellega, et roheleppest enam ei hoolita.

Umbusaldusdebatt käivitati pärast seda, kui parempoolne Rumeenia parlamendiliige erakonnast AUR kogus umbusaldamiseks vajaliku arvu allkirju. Ursula von der Leyenit süüdistatakse vassimises tehingute ümber vaktsiinitootjatega ja keeldumises avaldada vastavaid dokumente.