08.11.2020
“Paneme liberaalid taas nutma!” – see võib varsti juhtuda.
“Oli ettearvatav, kuid siiski kahetsusväärne, et Biden võitis. Põhjused selleks olid peamiselt emotsionaalsed, kuid omajagu rolli mängis kindlasti ka tema lubadus kahekordistada miinimumpalk.
USA rahvas koos seda suunava peavoolumeediaga on liiga emotsionaalselt mõtlevad, ja seda ka asjades, mis puudutavad nende endi riigi julgeolekut ja heaolu. Palju on ka pahatahtlikke-labiilseid-pool-anarhistlikke trolle, kes ei salli ratsionaalset isiksuse tüüpi, mida Donald väga tugevalt esindab. Need valimised ei olnud mitte poliitilised vaid psühholoogilised, vastamisi ei olnud mitte poliitilised ideed (need olid tagaplaanil) vaid isiksuse tüübid.
See on sotsiaalpsühholoogiline kodusõda, kus põrkuvad emotsioonid ja ratsionaalne mõtlemine ning määravaks jõuks on mingi veel seni seletamatu psühholoogiline faktor. See on tõejärgne ajastu, kus inimesed ei lähtu mitte faktidest, vaid emotsioonidest ja “muud liiki” faktidest, olgu need siis kas enda poolt välja mõeldud faktid või siis ideoloogilise tsensuuri all kannatava meedia poolt esile manatud faktid.
Mis aga kahetsusväärne, ja eriti muret tekitav, et selle ideoloogilise mänguga on kaasa läinud ka riigi kõrgeimad julgeolekuasutused. FBI hakkas kohe peale Donaldi võitu 2016. aastal esitamata valeväiteid tema võidu seotuse kohta Putiniga. Donaldil õnnestus see petisest FBI juht küll vallandada, kuid kogu seda asutust kontrolli alla ta ei saanud kogu oma ametiaja jooksul.
Seoses Bidenite perekonna kõvaketta sisu lekkimisega nii meediasse kui FBIsse sai selgeks nende korruptsioon ja mõjuvõimuga kauplemine äritehingutes nii Ukraina kui Hiinaga, kuid FBI lihtsalt keeldus juurdlust alustamast (analoog meie Krossi juhtumiga, kus riiklikud uurimisasutused rakendusid poliitilise ideoloogia teenistusse). Täpselt samamoodi ei ole ükski USA õigusorgan (ei prokuratuur, politsei, CIA ega FBI) kuni tänini algatanud juurdlust Clintonite perekonna seotuse kohta Putiniga, kellele uraanikaevanduse õigused USAs loovutati, kuigi see seotus ja sellega seotud rahaülekanded on tõendatud.
Ühesõnaga, me mitte ei ela enam ainult tõejärgses ajastus, mis puudutab meedia kallutatust ideoloogilises suunas, vaid ka ideoloogilise autokraatia laadses ajastus, kus ka riiklikud õigusorganid tegelevad demokraatia sihipärase suunamisega, kasutades selleks meetodeid, mis 1) ei ole demokraatlikule ühiskonnale kohased, 2) peaksid olema kriminaalkorras karistatud.
Asja muudab aga keeruliseks see, et seda tehakse demokraatlikes raamides demokraatliku mandaadiga sest rahvas ise on nendele jõududele mandaadi andnud. Uus probleem inimkonna ajaloos, mis põhineb teatud grupi inimeste rumalusel, teatud grupi manipuleeritavusel, teatud grupi teadmatusel ja teatud grupi karjäärijanul. Seda mitte ainult USAs, vaid terves lääne maailmas.
See fenomen ähvardab hävitada terve kultuurse tsivilisatsiooni demokraatlike meetmete abil. Kahetsusväärne stsenaarium maailma juht-tsivilisatsioonile, kuid iga päevaga tõenäolisem.
Meie aga jääme Donaldit meenutama kui hea südamega poissi, kes vähemasti proovis teha õiget asja.”
Georg Kirsberg