Ongi kõik. USA kongress kinnitas Joe Bideni Ameerika Ühendriikide 2020. aasta valimiste võitjaks. Seda asjaolu ei muuda enam tõsiasi, et enne 6. jaanuari lubas 140 vabariiklasest esindajatekoja liiget ja umbes tosin senati liiget valijameeste kogu otsuse vaidlustada. Plaan oli, et mõlemas kongressi kojas järgneb vaidlustamisele kahetunnine debatt ning lõplik hääletus.
Ent midagi sellist eile, 6. jaanuaril, Washingtonis ei juhtunud. Mõlemad kojad pidid istungi katkestama, sest Trumpi toetajad korraldasid tormijooksu Kapitooliumile. Asi väljus kontrolli alt, kasutada tuli pisargaasi, politsei pidi barrikadeerima ruume ja lõpuks kaotas elu vähemalt neli inimest.
Sellele omakorda järgnes täielik meedia ülekuumenemine. Peavoolumeedia kanalid korrutasid kui mantrat, kuidas kõik need protesteerijad on koduvägivallatsejad, reeturid ja mässajad ning kuidas selline asi ongi paratamatu, kui president levitab vandenõuteooriaid.
Jah, loomulikult üritati kõik jälle Trumpi kaela ajada. Kaasa lõi muidugi ka president Obama, kes süüdistas Trumpi vägivalla õhutamises ning lisas, et süüdi on ka „Vabariiklik Partei ning seda saatev meediaökosüsteem“, kes ei räägi oma toetajatele tõtt.
Hiljem tuli seesama vandenõuteeoriaid maapõhja neednud peavoolumeedia välja lausvaledega Kapitooliumi politsei kohta, kes olevat aidanud kaasa protesteerijate tungimisele Kapitooliumi hoonesse. Ühtegi tõendit sellele süüdistusele muidugi ei ole.
Osa vabariiklastest esindajatekoja ja senati liikmeid loobus vägivallale viidates oma esialgsest otsusest vaidlustada võtmeosariikide valijameeste hääled. Vaid väike hulk kongresmene vaidlustas siiski tulemused Pennsylvanias, Arizonases ja teistes võtmeosariikides. Kõik need vaidlustamised hääletati maha nii senatis kui ka esindajatekojas. Asepresident Mike Pence, kellel oleks olnud võim Joe Bideni presidendiks kinnitamist blokeerida, seda ei teinud.
Kuna ka Georgia senativalimiste kaks kohta läksid demokraatidele, on Bidenil ja tema parteil järgmise nelja aasta jooksul üsna suur tegutsemisvabadus.