Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

USALDUS KADUNUD: inimesed ei usu ministri ega ametnike juttu seakatku kohta

-
12.08.2025
Hendrik Johannes Terras
© UU

Täna keskpäeval rivistusid asjamehed eesotsas seni seataputeema osas peidus olnud põllumajandusministriga telekaamerate ette ja teatasid, et Hispaania labor tuvastas Nurme farmis varem võetud proovilt seakatku ja nii läheb siiski 4500 siga hukkamisele.

Samas, alles eile hommikul kinnitati farmist ajalehele Sakala, et sigadel pole pärast katku peiteperioodi mingeid sümptomeid tuvastatud. Ühtegi siga pole surnud.

Valitsus on oma valede ja vassimistega jõudnud aga sinnani, et ka selle saaga kokkuvõttes ei usu inimesed enam ei ministri ega ametnike juttu.

Mõned väljavõtted sotsiaalmeediast. „Leinan. Eesti õigusriigist sai hetk tagasi “meil peab mis iganes hinnaga olema õigus”- riik. Puhka rahus usk riigivõimu eetilistesse valikutesse.“

„Mind ajas sõna otseses mõttes iiveldama kui Terras luges ette surmaotsuse valitsuse usaldusväärsusele.“

„Loomulikult ei saa riik tunnistada, et neil pole õigus. Tegelikkuses tehtigi nüüd nii, et proov on positiivne. Kui lolliks inimesi peetakse?“

„Negatiivne proov oleks põhjustanud riigi tasandil sellise laviini, millega toimetulek oleks olnud katastroofiline. Riigi põlv ei nõtku ja nad ei tunnista kunagi, et eksisid.“

„Kui haiguse peiteperiood on möödas, aga ikkagi on kõik Nurme farmi tuhanded sead terved, andes järjest vaid negatiivseid testitulemusi, siis milleks neid massiliselt tapma hakata? Kas pole siis nii, et kui väidetavalt väga nakkav haigus on reaalselt farmis sees, siis peaks peiteperioodi lõpuks olema ilmnenud juba uued haigestumised? Ja vastupidi: kui uusi haigestumisi peiteperioodi lõpuks ilmnenud pole, siis järelikult pole ka haigust?“

„Kas PTA laseb 4499 täiesti tervet notsut gaasitada Michali valitsuse püsimajäämise nimel?“

Hispaania referentslabori tulemused näitasid farmis väidetavalt sigade Aafrika katku, ütles tänasel pressikonverentsil siiamaani vaikinud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Terras ütles teisipäevasel pressikonverentsil, et Hispaaniast saabunud tulemused olid selged.

“Saan kinnitada fakti, et referentslaboratooriumi tulemus on positiivne,” lausus Terras.

See tähendab, et nüüd, kui lõplik ja rahvusvaheliselt kinnitatud tõend on olemas, lähevad farmi 4500 siga hukkamisele, lisas ta.

Loomade hukkamisega tegeleb põllumajandus- ja toiduamet (PTA).

PTA peadirektor Raimo Heinam ütles, et hukkamisega Nurme farmis alustatakse esimesel võimalusel, et takistada haiguse edasist levikut.

Heinam lisas, et ta loodab, et keegi ei tule enam neid takistama, vastasel juhul peab farmi läheistel kehtestama liikumiskeelu.

Riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskuse ehk LABRIS-e direktori asetäitja loomatervise valdkonnas Imbi Nurmoja ütles, et Hispaania laborisse saadeti kokku 14 proovi, seitse neist olid proovid, mis võetud Eesti farmidest, kus on tuvastatud SAK-i puhang. Ülejäänud seitse olid proovid surnud metssigadelt. Kõik tulemused Hispaaniast langesid tema sõnul kokku Eestis tehtud analüüside tulemustega.

Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop märkis, et sead tuleb hukata, sest tegu on väga ohtliku ja kiirelt leviva haigusega – Euroopa seadusandlus ütleb, et kui üks siga on nakatunud, siis tuleb pidada kogu karja nakkusohtlikuks.

PTA teatas 30. juulil, et Nurme farmis tuvastati sigade Aafrika katku nakatumine ning haiguse tõttu ootab hukkamine 4500 looma. Aafrika katku tekitaja leidu kinnitanud laboratoorse uuringu tulemused laekusid päev varem.

9. augustil, mil plaani järgi oleks pidanud toimuma sigade hukkamine, toimus Nurme farmi juures meeleavaldus, mille tõttu lükkas PTA sigade hukkamise edasi ning ootas ära Hispaanias asuva referentslabori tulemused.

Ka esmaspäeva hommikul polnud mitte ühelgi​ Kärstna Nurme sigala looma​l farmi tegevjuhi sõnul ​sigade Aafrika katku sümptomeid.

​Pühapäeval lõppes laudas sigade Aafrika katku peiteperiood, mille alguseks arvatakse see, kui loomade seast avastatakse esimene nakatunu. Juriidiliselt ei ole peiteperioodil mingit tähtsust, sest võitlus ravimatu haiguse vastu eeldab, et kui laudas on üks nakatunud siga, tuleb hukata kõik seal olevad loomad.