03.10.2023
Mordori Silm jälgib Kremlist ka Eestit ja mõjutab meid halvavalt. Pilt on illustratiivne.
Iga päev toob venestuvas Eestis kaasa kurva tõdemuse, et eesti keelt pole enam kellelegi vaja ning vene keel on saanud riigikeele staatuse.
Postimees kirjutab: “PATSIENDI ELU OHUS? ⟩ Vanemarst-õppejõud: Probleem tekib siis, kui patsient räägib vene keeles ning arst või õde ei saa temast aru”.
Rõhuasetus on Postimehes väga vale. Sotsiaalmeedias kirjutab selle peale Raivo Häidma: “Minu arust on tõeline probleem see, kui patsient räägib eesti keeles, aga arst või õde ei saa temast aru!”
Selline olukord on juba välja kujunemas, sest ka Delfi kirjutas hiljuti, kuidas üks eestlannast intensiivõde lahkub töölt, sest tunneb ennast venelaste seas halvasti, venekeelne personal hoiab omaette ja toimingutel antakse juhiseid vene keeles. Haiglates hakkab vene keel töökeeleks muutuma, eestlastest patsientide peale aga ei mõtle keegi.
Muidugi on suur oht, kui patsient räägib vene keeles ja arst ei saa aru, aga suurem vene keele kasutusevõtt rahvusriigis ei ole lahendus. Oleks lausa tagasisamm, kui medpersonal (ja eriti noored läänemeelsed eestlased) peab Eestis hakkama vene keelt õppima, samas kui haridussüsteemis üritatakse minna üle eestikeelsele õppele.
Küsiks seejuures hoopis: miks on riiklik poliitika lasknud Eesti venekeelseid nii täis? Kui meil olid ainult need 300 000 okupatsiooniajal saabunut, siis sellisest probleemi eriti kuulda ei olnud.
Asi läheb ju aina hullemaks – Eesti rändepoliitika toob siia juba massiliselt hindusid, türklasi, aafriklasi, iraanlasi, bengaleid (kõik need kogukonnad on kapol kirjas kui kiiresti kasvavad), kõik nad ei räägi inglise keelt ja tõlke pole nende jaoks kusagilt võtta. Umbaraablasega on kindlasti sama raske suhelda kui umbvenelasega.
Praegu lahendatakse probleemi äraspidiselt – venestunud riigis üritatakse tagasi tuua vene keelt, et asjad toimiksid. Ja ometi on meil olnud 32 aastat, et õpetada venelased eesti keeles kasvõi hädapärasemad jutud ära rääkima.
Lõpetuseks üks väljavõte sotsiaalmeediast.
Peeter Espak
Ando Kiviberg muide pärast laulupidu, kus sai sinuga kokku löödud korduvalt, läksime Joonas Vainuga Bolt taksoga Sakala poole – istusime veel seltskonnaga tunnikese mere ääres ja ajasime juttu ja tekkis idee, et ikka tõld võtta. Saime korralikult vene keeles nahutada – ikkagi fašistid taksos, hui kõlas ka korduvalt. Tartus seletas meile aga auväärt umbkeelne taksojuht, et tema olla Eesti abhaaslane ja tema ei näe vajadust eesti keelt õppida või selles keeles rääkida. Päev pärast laulupidu mõtlesin Tallinnas, et sööks kiirelt Vabaduse platsi tunnelis asuvas toidukohas miskit – mulle vastati, et “Sorry, we do not speak Estonian here”. Üritasin paluda, et kas keegi eesti keelt rääkiv inimene üldse seal on – loomulikult polnud. Et millest me üldse räägime, kui sa saad oma riigi pealinnas russki miri esindavalt taksojuhilt sõimata – vahetult pärast laulupidu ja sulle tõsimeeli vastatakse sinu pealinna keskväljakul, et siin eesti keelt ei räägita. Seda kutsutakse riiklikuks alistumiseks – kitsaste ringkondade isiklikele ärilistele ja ideoloogilistele huvidele. Milliseid ühiskondlikke liikumisi ja isegi parteisid antud ringkond toetab – see pole vist ka saladus.
Selle kohta kirjutab ERR pealkirja “Eesti keele oskuseta taksojuhid teevad muret nii mupole kui ka keeleametile” all järgmist: “Keeleseaduse järgi peab taksojuht oskama B1 tasemel eesti keelt, kuid paljudes kohtades seda ei kontrollita. /…/ “Aktuaalse kaamera” võttetiimi üks liige oleks Bolti kontorist lahkudes äärepealt taksost maha jäänud, sest juht ei saanud aru palvest oodata. Vene keelt kõnelenud nooremehe sõnul eesti keelt ta ei oska ja seda pole rakendusega töötades ka vaja, piisavat minimaalsest inglise keele oskusest.”
Uued Uudised