Anti Poolamets: Venemaa toob tagasi keskaegset rusikaõigust

Uudised,
- Updated
©UU
Anti Poolametsa poolt ükski feministlikke visioone või migrante soosiv resolutsioon toetushäält ei saanud.

Äsja toimus Luksemburgis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni suursündmus – OSCE Parlamentaarse Assamblee aastaistungjärk. Eesti delegatsiooni koosseisus oli peale EKRE esindaja Anti Poolametsa ka Heljo Pikhof sotsiaaldemokraatide ridadest ja Johannes Kert Reformierakonnast.

Anti Poolamets ütles, et kuigi Venemaa ja Ukraina konflikti teemaliste arutelude peamine tulipunkt oli esimeses komitees, ei pääsenud sõnasõjast ka teise komitee energeetikat käsitleva resolutsiooni juures. Ukraina esindaja süüdistas Venemaad Nord Stream 2 ehitamisel poliitilises manipuleerimises ja Ukraina kahjustamises ning mõistagi sõjalises agressioonis Ukraina vastu. Vene delegatsioon keerutas Ukraina vastase agressiooni süüdistuste puhul vana plaati, teatades, et neil pole Ukraina kodusõjaga mingit pistmist.

Tõeliseks mölluks läks plenaaristungil siis, kui Venemaa poolt esile tõstetud deklaratsioon „Ksenofoobia, agressiivse natsionalismi ja nendega seotud sallimatuse kohta“ maha hääletati.

Selle üle toimunud arutelul kukkus kerget võitu lootnud Venemaa omast võttest selili, sest  teiste delegatsioonide esindajad võtsid ette Venemaa enda agressiivsuse. OSCE Parlamentaarse Assamblee lõpetaski Vene delegatsiooni demonstratiivne väljamarss. Venemaa kuulutas lisaks, et tema endale Luksemburgis vastuvõetud deklaratsioone siduvaks ei pea.

Anti Poolametsa sõnul räägiti assambleel palju feminismist ja liiga vähe terrorismist. Isegi digitaliseerimise teemalise memorandumi juurde oli haagitud gender-ideoloogilised loosungid. See näitab, et mõnede tõsiste julgeolekuküsimuste kõrval harrastatakse ohtralt asendustegevusi.

Teises komitees võeti vastu ka põgenike tagasisaatmisele piiranguid asetav resolutsioon, mis omakorda viitas 2018 aasta lõpul vastu võetud ÜRO rändepaktile.

„Nimetatud pakt elab juba oma elu ning seda kasutati ka Luksemburgis vastuvõetud resolutsioonis abivahendina, et raskendada migrantide väljasaatmist. Minu poolt ükski feministlikke visioone või migrante soosiv resolutsioon toetushäält ei saanud. Peame koos teiste rahvuslastega seda tõkestama,“ ütles Poolamets.

Venemaa teemal võtsid jõuliselt sõna ennekõike Ukraina ja Gruusia ning neid toetasid Balti riigid. Teised püüavad blatnoimentaliteedi ning ähvardustega peale lendavat Venemaad lepitada.

Eriti lahja on Saksamaa ja Prantsusmaa Venemaa suunaline kriitika, hoiak, mis aitas Venemaa hiljuti tagasi teise mõjukasse rahvusvahelisse organisatsiooni – Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse. Balti riikide, Poola ja Ukraina esindajad marssisid tookord agressorriigi tagasivõtmise tõttu saalist välja.

Anti Poolametsa sõnul peaksid Venemaa suhtes kriitilisema suhtumisega riigid tegema tihedat koostööd. Rahvusvahelise õiguse rängad rikkumised ei tohi jääda karistuseta, sest muidu lahustub selle aluseks olev väärtussüsteem. Seejärel aga astub lavale Venemaa poolt ellu äratatud keskaegne rusikaõigus.

OSCE ehk Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab ennetada konflikte, ohjata kriise ning kaasa aidata konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.

OSCE Parlamentaarne Assamblee loodi 1990. aasta Pariisi tippkohtumise otsusega. Assamblee põhieesmärk on kaasata liikmesriike rohkem Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu.

Eesti liitus OSCE Parlamentaarse Assambleega 1991. aastal. Assamblee 57-st liikmesriigist osaleb organisatsiooni töös 323 valitud parlamendisaadikut. Töökeeled on inglise, saksa, prantsuse, itaalia, vene ja hispaania keel

OSCE Parlamentaarse Assamblee tegevus oli jagatud kolme üldkomitee vahel – esimene käsitleb julgeolekuküsimusi poliitilis-sõjalisest vaatevinklist ning Eestit esindas seal Johannes Kert. Delegatsiooni EKRE poolne esindaja Anti Poolamets kuulus teise komiteesse, mis keskendub majandusele, teadusele, tehnoloogiale ja keskkonnale ning nende kaudu ka julgeolekule. Kolmas komitee tegeleb demokraatia, inimõiguste ja humanitaarküsimustega ning sinna kuulus Heljo Pikhof sotside ridadest.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused