Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Aasta kokku I: Kuidas Jüri Ratas tagasi ja siis edasi astus

-
25.12.2021
JÜRI RATAS JA KAJA KALLAS

Lõppevat poliitaastat kokku võttes tuleb tunnistada, et aastale andis tooni jaanuaris aset leidnud valitsuse vahetus. See, mis Kaja Kallase peaministriks saamisegajärgnes, on olnud üks suur katastroof. Uued Uudised meenutab järgnevas lugudesarjas, kuidas see kõik alguse sai.

Kui peaminister Jüri Ratas, ja koos temaga kogu valitsus, Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud korruptsioonisüüdistuste tõttu jaanuari keskel tagasi astus, sai kiiresti selgeks, et taandumise taga ei ole patukahetsus. Vastasel juhul oleks Keskerakond jäänud opositsiooni ja kasutanud järgnevaid aastaid sisemiseks puhastumiseks. Ent alustati hoopis koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonnaga, kusjuures Keskerakonna delegatsiooni juhtis politseiuurimise alla sattunud Mailis Reps, kellelt tänaseks on võetud koguni saadikupuutumatus.

Üsna peagi sai selgeks, et Keskerakond ja Reformierakond olid leppinud uue koalitsiooni moodustamises kokku juba varem, oma seniste partnerite EKRE ja Isamaa selja taga. Keskerakond ei olnud juba mõnda aega valmis täitma EKRE-le olulisi koalitsioonilepingu punkte ning otsis võimalusi loobuda rahvahääletuse korraldamisest ja välismaalaste seaduse muutmisest, et rahvuskonservatiivid ei saaks viia ellu oma valimislubadusi. Samuti hakkas Keskerakond aru saama, et immigratsiooni piiramine ja rahvahääletuse kui otsedemokraatia instrumendi kasutamine riigi juhtimisel on teemad, millest rahvuskonservatiivid niisama ei loobu.

Korruptsioonisüüdistus ei olnud Keskerakonnale mugav, kuid mugav oli süüdistuste ajastus. Päev enne märgilist rahvahääletuse otsust toimunud prokuratuuri ja kaitsepolitsei pressikonverents Riigikogus ei olnud juhuslik – selle otsuse langetasid kaitsepolitsei peadirektor ja peaprokurör ning ilmselgelt oligi see mõeldud nurjama referendumit ja andma ajendi võimupöördeks.

Juhtunu tekitab küsimuse, kes juhib Eesti riiki tegelikult. Vastamiseks on tarvis välja selgitada, kellele on toimunu kasulik.

Nii Reformierakond kui ka Keskerakond kuuluvad üleeuroopalisse Euroopa liberaalsete parteide ühendusse ALDE. Homoagendat, aga ka immigratsiooni soosiv ALDE tegi juba 2019. aasta kevadel Keskerakonnale peapesu võimuliidu sõlmise pärast rahvuskonservatiividega. Välja saadeti vastuvaidlemist mitte salliv sõnum: liberaalse perekonna osana peab Keskerakond tagama, et rahvahääletust ei toimuks ja kui toimub, siis võitlema tulemuse nimel, mis ütleks, et abielu ei ole üksnes mehe ja naise liit. Brüsseli peapesu kandis vilja – 2021. aasta veebruariks on Eesti langenud sisuliselt ALDE partei ainuvõimu alla.

EKRE esimehe ja endise rahandusministri Martin Helme sõnul kukutati võimupöörde tulemusel Eesti taasiseseisvusaja parim valitsus, mis tänu rahvuskonservatiivsetele jõududele seisis meie inimeste heaolu ja riigi iseseisvuse kaitsel. „EKRE tõestas end valitsuses muudatuste ja arengu vedurina – vaatamata opositsiooni ja peavoolumeedia pidevale vastutööle suudeti tähtsaid lubadusi ellu viia,“ märkis Helme.

Pärast jaanuari võimupööret hakkas aga Eestit juhtima viimase 30 aasta kõige liberaalsem ja vasakpoolsem koalitsioon, mis laskis ainelistes küsimustes liugu senise valitsuse edukal majanduspoliitikal, kuid asus maailmavaatelistes küsimustes viima ellu globalistlikku ja äärmusliberaalset agendat ehk lammutama rahvusriiki ja rahvuskehandit. „Eesti on saanud valitsuse, mille ideoloogia ja suunised tulevad ALDE Brüsseli peakontorist,“ ütles Helme.

Uus valitsus teatas peagi, et võtab Riigikogu menetlusest välja immigratsiooni piiramise eelnõu ning näitab rohelist tuld hea elu otsijatele Aafrika ja slaavi riikidest. Samuti oli neil kavas liikuda edasi homoabielu seadustamisega ja jätkata raha külvamist LGBT+ ja sooneutraalsuse ideoloogiat edendavatele mittetulundusühingutele.

„On selge oht, et Reformierakonna taktikepi all mängib Eesti valitsus maha meie edu koroonakriisi ja majanduslangusega võitlemisel,“ tõdes Helme.  „Nüüd on aga võhikud end võimule mänginud.“

Helme juhtis tähelepanu, et Eesti sai valitsuse, mis õõnestab rahvusriiklust, kannab agressiivset ja äärmuslikku sooideloogiat, ohustab inimeste majanduslikku heaolu ja vaatab korruptsioonile läbi sõrmede.