28.12.2021
Martin Helme
Lõppev aasta oli murdeline paljudes asjades, kuid eeskätt oli märgiline, et varem juba Keskerakonna seljatanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond murdis populaarsusküsitlustes suvel mööda ka pikka aega suurt edu nautinud Reformierakonnast ning jäi Eesti populaarsemaks erakonnaks pea aasta lõpuni. Lisaks sellele on EKRE ainus oma liikmeid pidevalt kasvatav parlamendierakond Eestis, jõudes sel aastal ka olulise tähiseni – võttes oma ridadesse 10 000. liikme.
EKRE eduaastat kroonisid ka head tulemused kohalike omavalitsuste valimistel, mille tulemustel jõuti ligi paarikümnes omavalitsuses võimu juurde. Uuringufirma Norstat Eesti AS-i läbiviidava iganädalase küsitluse tulemuste põhjal toetas Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda septembris juba ligi 25 küsitletutest. Nii, et Kaja Kallase jutud vastu tulevast klaaslaest ei päde.
EKRE jõudis nädala arvestuses esimeseks korra juba juulis, kuid lõplikult seljatasid rahvuskonservatiivid ülejäänud erakonnad septembris, mil EKRE toetus tõusis ka koondtulemuste põhjal esimeseks.
Just siis kaotas Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstat Eesti küsitlustes pikka aega populaarseima partei staatust omanud Reformierakond ka nelja nädalaste koondtulemuste põhjal esikoha EKRE-le.
EKRE toetus tõusis septembris kolme nädala jooksul 2,7 protsendipunkti võrra ning saavutas ühtlasi kõrgeima taseme alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Ühtlasi oli Reformierakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli mööduval aastal ka jätkuvalt ainus erakond Riigikogus, kuhu tuleb liikmeid juurde ületades 10 000 maagilise piiri. Reformierakonna liikmeskond seevastu aga kahaneb, kukkudes juba alla 11 000.
Eriti suur liitumiste laine tuli rahvuskonservatiividega aasta alguses pärast valitsuse vahetust. Tänavu 1. detsembri seisuga kuulus Äriregistri andmetel Keskerakonda 14 402 liiget (–375), Reformierakonda 10 995 (–303), EKRE-sse 10 070 (+1120), Isamaasse 7698 (–91) ja sotsidesse 5173 (–176). Viimase aastaga on EKRE kasvatanud liikmete arvu enam kui tuhande võrra.
Maagilise piiri ületas tragi väikeettevõtja Võrtsjärve äärest – EKRE 10 000. liige on Tartumaal turismiga tegutsev ettevõtja Maarika Kõks, kes peab koos oma mehe Lauri Koniga Võrtsjärve ääres Väike-Rootsi puhketalu ja kaupleb angerjaga.
Maarika Kõks liitus EKRE Tartu- ja Jõgevamaa ringkonna Elva osakonnaga. Maarika Kõksi sõnul otsustas ta erakonnaga liituda, sest talle meeldivad Mart ja Martin Helme väljaütlemised – otse ja tõeselt, nii nagu asjad on.
„Abikaasa jälgib juba ammu EKRE tegemisi ning tema liitus erakonnaga aasta alguses, nüüd otsustasin ka mina liituda, et EKRE-t toetada,“ lausus Kõks, kes muu hulgas pole rahul väikeettevõtjatele langeva maksukoormusega, mida valitsus peale paneb, samuti ei poolda ta vaktsineerimise pealesurumist ning mittevaktsineeritute halvustamist.
EKRE pidas oma tänavuse aastakongressi 4. juulil Alexela Kontserdimajas Tallinnas, kus erakonna kongress valis uue juhatuse, volikogu ja revisjonikomisjoni.
Uude juhatusse valiti Merry Aart, Arvo Aller, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Mart Järvik, Kert Kingo, Rene Kokk, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Urmas Reitelmann ja Jaak Valge.
Juhatusse kuuluvad põhikirja järgi ka erakonna esimees ja aseesimehed. Esimeheks sai Martin Helme ning aseesimeesteks Mart Helme, Henn Põlluaas ja Jaak Madison.
EKRE volikogusse valiti Evelin Poolamets, Tiit Kala, Kerst Kracht, Merike Lumi, Malle Pärn, Indrek Kalda, Urmas Espenberg, Harri Kingo, Enn Sarv, Ando Tulvik, Maido Pajo, Kristel Menning, Eve Pärnaste, Küllo Kingo ja Edmond Penu.
EKRE volikogusse kuuluvad peale valitud liikmete veel erakonna auesimees, esimees ja aseesimehed, erakonna parlamendiliikmed, ühenduste esimehed ning maakonna- ja linnaühenduste esimehed. Maakonna- ja linnaühenduste volitusel kuulub täiendavalt volikogusse üks esindaja iga 300 liikme kohta. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti kongressil Kalver Künnapuu, Mait Järvik ja Sven Ilves.
Aasta lõpupoole valiti aga EKRE volikogu esimeheks Evelin Poolamets.
Kongressil tehti avaldus presidendi otsevalimiste teemal:
„Eestis kehtiv presidendivalimise kord ei ole demokraatlik. Sisuliselt ei ole tegemist mitte presidendivalimisega, vaid presidendimääramise ehk parteide tagatubade kokkuleppega, mille tulemus vormistatakse näilise hääletuse kaudu. Sel teel ametisse saanud isik ei ole poliitiliselt sõltumatu ning rahval ei teki tema vastu usaldust. Just kehtiv valimisprotseduur on põhjuseks, miks kaks viimast Eesti presidenti ei ole kandnud välja riigipea rolli rahva ühendaja ning moraalse autoriteedina.
Demokraatia simuleerimine solvab kodanike eneseväärikust ning on märk sellest, kui vähe riik riigivõimu kandjat – oma maa rahvast – usaldab. Rahva mitteusaldamine viib vältimatult kodanike võõrandumiseni poliitikast ja riigist.
Presidendimääramine tuleb lõpetada ja põhiseadusesse tuleb teha muudatus, millega antakse rahvale õigus valida endale ise riigipea.
Presidendi valimine rahva poolt annab kodanikele täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel ja suurendab riigipea sidet Eesti inimestega. Presidendi otsevalimine annab riigipeale moraalse autoriteedi ning muudab valimisprotsessi ausamaks ja selgemaks.
Presidendi otsevalimiste kehtestamiseks on olemas selge poliitiline tellimus. Avaliku arvamuse küsitluste järgi toetab otsevalimist kodanike valdav enamus. Euroopa Liidus valitakse presidenti otse neljateistkümnes riigis ehk rohkem kui pooltes liikmesriikides, kaasa arvatud Soomes.
2001. aasta Riigikogu avaistungil rõhutas president Lennart Meri riigipea otsevalimiste olulisust, öeldes: «Presidendi otsevalimine annab rahvale võimaluse rääkida kaasa riigi juhtimises. Sellest võimalusest tunneb rahvas praegu puudust. Sellest on kõnelnud ka eranditult kõik presidendikandidaadid. Mulle tundub, et vajadus anda inimestele vahetumaid mehhanisme riigi juhtimisel osalemiseks on üldises võõrandumise õhkkonnas väljaspool kahtlust.» President Meri esitas oma ametiaja lõpul ka presidendi otsevalimise eelnõu.
Lennart Meri initsiatiivi toetas ka 2001. aastal ametisse astunud president Arnold Rüütel. Presidendi otsevalimise kehtestamiseks on Riigikogule taasiseseisvunud Eestis esitatud üle kümne eelnõu, kuid seni ei ole seadusandja pidanud vajalikuks lubada rahval endale ise presidenti valida.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et on aeg viia presidendi otsevalimine põhiseadusesse. EKRE toetab presidendikandidaati, kes deklareerib, et ametisse saades on tema esimene samm sellekohase eelnõu esitamine.“
Kohalike omavalitsuste valimistel pani EKRE oma nimekirja välja peaaegu igas vallas ja linnas. Vaimiste tulemusel teostavad rahvuskonservatiivid nüüd vallavõimu 16-s omavalitsuses, vallajuhina Raplas ja Raasikul, samuti Tapal, kuhu Valdo Helmelaid sai konkursi teel.
Raplas valiti vallavanemaks endine keskkonnaministri nõunik Gert Villand ja Harjumaal Raasiku vallavanemaks EKRE endine IT-minister Raul Siem, Järvamaal Türi vallas on aga noorpoliitik Elar Niglas valitud abivallavanemaks.
Koalitsioonid on rahvuskonservatiivid Rapla, Kohila, Harku, Kuusalu, Raasiku, Lääne-Nigula, Tapa, Jõhvi, Põhja-Sakala, Türi, Kambja, Mustvee, Põltsamaa, Rõuge, Häädemeeste ja Põhja-Pärnumaa vallas.
Rapla vallas sõlmiti koalitsioonilepe EKRE ja valimisliidu Sidus Rapla vahel. Rapla vallas valimised võitnud Rapla Vallakodanike Liit jäi opositsiooni.
Vallavanemaks valiti seni parteitu Gert Villard, kes on olnud varem ka endise keskkonnaministri Rene Koka nõunik.
Uus võimuliit lubab tagada valla piirkondade tasakaalustatud arengu, toetada kodulähedaste lasteaiarühmade ja koolide säilimist, et Rapla muutuks kasvava elanikkonnaga omavalitsuseks. Jätkatakse ka Rapla keskväljaku arendamist.
Raasiku vallavolikogus valiti uueks vallavanemaks Raul Siem. Siemi poolt anti 9 häält, senise vallavanema Andre Sepa poolt hääletasid volikogu 8 liiget.
Tapa vallavanemaks valiti EKRE-sse kuuluv Valdo Helmelaid. Volikogu istungil osales 21 saadikust 19 ning neist 11 hääletasid ja kõik andsid oma toetuse Helmelaidile. Tapa vald otsis omale vallavanemat konkursi teel. Sellele laekus kaheksa avaldust. Tapa vallas moodustasid koalitsiooni valimisliit Valgejõgi ja EKRE. Vallavolikogu valis volikogu esimeheks Valgejõe esinumbri Alari Kirdi ja volikogu aseesimeheks EKRE esinumbri Aigar Põdra.
Türil lõid koalitsiooni Valimisliit Tulevikuvald Türi, Eesti Konservatiivse Rahvaerakond ja Reformierakond. EKRE esinumber Elar Niglas sai abivallavanema koha.
Kaks poliitilist valdkonnajuhti läksid jagamisele valimisliidu ja EKRE vahel. Nii sai vallavalitsusse endine maaeluminister Mart Järvik, kes jääb valdkonnajuhiks majandusküsimustes.
EKRE läks kohalikele valimistele loosungiga „Meie armastame Eestit!“.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul väljendab loosung suurepäraselt erakonna liikmete keskset motivatsiooni poliitikas. „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ühendab tegusaid ja aatelisi inimesi, kelle südames on Eesti. Meile ei ole vastuvõetav see, kuidas tänane valitsuskoalitsioon rahvusriiklust lammutab. Iga päevaga saab aina selgemaks, et oleme ainus erakond, kes peab oluliseks kuulata oma rahvast ning kaitsta meie rahvuskodu, eesti keelt ja meelt,“ ütles Helme.
“EKRE pakub alternatiivi vanadele, väsinud ja korrumpeerunud erakondadele. Me läheme kohalikele valmistele eesmärgiga edendada elu igas Eestimaa nurgas, mitte ainult pealinnas. Me tahame, et poliitikud hakkaksid rohkem arvestama rahva tahtega, nii parlamendis kui ka omavalitsustes. Ja me teame, kuidas ajada poliitikat nii, et meie rahvas saaks jõukamaks ja lasterikkamaks.“
EKRE läks valimistel välja 73 omavalitsuses kokku ligi 1300 kandidaadiga.