Ajakirjanduses muutub üha teravamaks eetiline konflikt räige pealkirja ja tasulise teksti vahel

Eesti,
- Updated
ajakirjandus, ajaleht, postimees
©UU
Pealkirjad peavad kutsuma küll lugema, kuid ei tohi anda valeinfot, eriti kui selgitusi lugema ei pääse. Pilt on illustratiivne.

Meediamaastikul annab tunda üks kitsaskoht, mis puudutab intrigeerivat pealkirja, millele järgneb tasuline lugu.

Pressinõukogu arutas Kertu Jukkumi kaebust Kroonikas 9. novembril ilmunud artikli peale ja otsustas, et Kroonika ei rikkunud head ajakirjandustava, vahendab BNS.

Artikkel “Alkoholijoobes ja bravuuritsev Kertu Jukkum visati Valli baarist välja! Baarmen: midagi sellist pole ma oma 17 töötatud aasta jooksul näinud” räägib sellest, et Valli baaris koos sõbrannadega lõbutsenud Kertu Jukkum visati seltskonna kohatu käitumise tõttu baarist välja.

Kertu Jukkum kaebas Pressinõukogule, et tema vastus artikli juures on näha vaid neile, kes selle ostavad ja seega saavad ülejäänud lugejad tutvuda vaid ühepoolse seisukohaga.

Meedias on juba pikemat aega kasutusel praktika, kus peakirja kirjutatakse eriti intrigeeriv moment, mis allpool asuvas tekstis saab lahti seletatud ja kaotab seega sageli lugeja jaoks teravuse. Kui aga lugu on tasuline, siis saab lugeja info ainult pealkirjast ja teeb sellest oma järelduse, mis tavaliselt on vale. Suur osa lehelugejatest aga tasulisi lugusid ei telli, saades seega pealkirja kaudu enamasti ülekohtuse mõjutuse.

Seda varianti on väga palju kasutatud EKRE vastu, eriti Delfi, EPL-i, Eesti Ekspressi ja Postimehe poolt, kus tekstist otsitakse kõige räigem ütlus, see läheb pealkirja, kuid tekst, mis annab teada, millises kontekstis seda öeldi, on tasuline ja osade lugejate jaoks kättesaamatu.

Nii reklaamis Vilja Kiisler oma intervjuud Mart Helmega pealkirjas “Järelikult ei ole ta inimene, ta on loom. Ja see loom tuleb hukata.” Tegelikult rääkis Mart Helme nii kurjategijatest, kes on on sooritanud juba mitu rasket kuritegu, kuid Kiisler üllitas sellise pealkirja, et näidata intervjueeritavat verejanulisena. Ja kujutage nüüd ette, kui selline lugu on tasuline.

Ajakirjanduseetika vajab tegelikult sellist sätet, kus tasuline lugu ei tohiks olla sildistava pealkirjaga, sest nii jääb osade lugejate lugemisväljast ära selgitus selle kohta, kuidas erinevad osapooled toimunut nägid. Iseasi on see, kas kaldus, ebaojektiivne ja kõmunäljas Eesti meediamaastik on valmis sellist eetilist momenti oma töös rakendama.

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused