12.01.2023
Alar Laneman.
Neljapäeval toimus Riigikogus debatt Ottawa maamiine keelustavast konventsioonist väljumiseks, mis jäi paraku parlamendi toetuseta, ja debatis tuletas reservsõjaväelasest saadik Alar Laneman kõigile meelde, et sõjas on asjad jah või ei, muud varianti ei ole.
Lanemani sõnul on põhiseaduse peamine nõue, et meie riik ja rahvas püsiks ning jutud isolatsiooni sattumisest konventsiooni denonseerimise puhul on rumalus, sest Venemaa kasutab neid miine ja Venemaa on see, mis on meile ohuks. Eestile on need kaitserelvaks.
“Meie oleme endas kindlad, et me õpime Ukraina sõjast. Tegelikult me ei õpi. Eile me lasime mööda Ukraina praktilise näite sõjakohtutest ja selle rollist 2014. aastal. Ja mul on kartus, et osad ei ole õppimas ka täna. Kordan, sõjas on kõik lihtne: jah või ei. On sul kaitsevõime või sul seda ei ole. Sa ei lähe ründavat vastast miinide asemel põhiseaduse kommenteeritud väljaandega peksma. Ja sõjas ei tehta vahet pommide langemisel ja erakondlikul kuuluvusel. Sul võivad olla esikohal samasoost inimeste mured, aga pommid all see ei loe,” hoiatas ta.
“Nüüd otsuse sisust – tegemist ei ole sisuliselt ju dokumendiga, tegemist on kaitsevõime tõstmise või mittetõstmise otsusega, meie sõdurite kaotuse vältimisega. Palun mõelge selle peale, et võib-olla ka teie ja lähedased, kui asjad lähevad halvasti, satuvad lahingusse ja miinid oleks oluliseks abiks. Kas te täna läheksite, ütleksite Bahmuti või Soledaris sõdivale sõdurile: teate, ärge neid jalaväemiine kasutage, rahvusvaheline progressiivne üldsus ei vaata sellele hea pilguga ja te võite jääda isolatsiooni, ärge kasutage? Ma arvan, et see vastus saab lingvistiliselt olema üsna mitmekesine, mis teile antakse. Kas te ütleksite Räpinas sõdival Eesti kaitseväelasele, kui ta küsib: “Tead mul on siin raske, mehi ei jätku, maastik on halb”, et: “Tead, sul ei ole jalaväemiine sellepärast et me otsustasime, et vat see põhiseadusega vastuolus niisugune protsess oli seal ja me kardame progressiivse üldsuse hukkamõistu, sellepärast ma sulle ei anna neid miine, ja mina osalesin selles otsustamises, et neid miine sul ei ole,”” rääkis sõjaväelasest saadik.
“Nii et sellel, mis me teeme, sellel on praktiline mõju all, seal on reaalsed vigastused ja surm, võit või kaotus. See ei ole täna nagu valiku küsimus, see on sundseis. Siin kõlasid mitmed head mõtted, et ühine pingutus peaks viima selleni, et me selle küsimuse lahendame ja see lahendus on selline, et kaitsevõime on tõusnud. Leo Kunnas rõhutas komplekssust. See on tõsi. Ja sa kunagi ei tea, vastane ei ole ju ka rumal, milline võimekus selles suures pildis võib osutuda otsustavaks. Kordan üle, sellel skaalal, kus mõõdetakse edu või ebaedu sõjaolukorras, on ainult kaks kohta: jah ja ei. Samamoodi on see jah ja ei teie puldil olemas. Ja elutarkus ütleb, et ära tee kunagi seda, mida sinu vastane tahaks. Kui asi läheb valesti ja meil tuleb reaalselt riigikaitsega tegelema hakata, võib olla just see miinide puudumine osutub määravaks,” märkis Alar Laneman.
Laneman rääkis, et sõjakoolide ohvitserikandidaatide valikul on hämmastav see, et esikohal ei ole mitte professionaalsed omadused, vaid kõrged isikuomadused ja põhjus on väga lihtne: ainult kõrgete eetiliste ja moraalsete standarditega inimesed sobivad juhtima, sest nad teevad kriitilistes olukordades õigeid otsuseid. Ja kelles on kahtlusi, need ei pääse isegi juhtima kümmet või 30 inimest. “Ma arvan, riigi puhul on see veelgi olulisem,” tuletas ta saadikutele meelde.