Alfons Rebase mälestamise üks tulemus – Kremli hunt söönud, Stenbocki lambad terved

Kas Vene matrjoškas peitub ka Jüri Ratas?

On üks Eesti võimuerakond, kellel on kehtiv koostööleping Kremli võimuparteiga Ühtne Venemaa, ja tema juhitava valitsuse tegevus on kummaliselt sünkroonis Moskva süüdistustega.

Uued Uudised vaatlevad pühade-eelset ja -aegset kroonikat ja sündmusi ning järeldused on lugejate teha.

Eesti Sõjameeste Sakala Ühing paigaldas 22. juunil Mustlas Posti tänava majale tahvli, et mälestada Teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud eestlast Alfons Rebast, kelle sünnist möödus 24. juunil 110 aastat.

23. juunil teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo, et tegu on eraalgatusega ning riik ei ole sellega seotud. “Alfons Rebase mälestustahvel paigaldati Mustlas eramaja külge Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu initsiatiivil. Tegemist on erainitsiatiiviga, millesse riik ei ole kaasatud,” teatas kommunikatsioonibüroo.

26. juunil kutsus Venemaa välisministeerium rahvusvahelisi organisatsioone mõistma Eesti Alfons Rebase mälestustahvli avamise tõttu hukka.

“Kahetsusega tuleb tunnistada, et Eesti võimud, kes kiirustasid teatama oma mitteseotusest mälestustahvli ülesriputamisega, ei leidnud endas mehisust mõista uus natsismiilming hukka,” seisab Venemaa välisministeeriumi avalduses. “Peame sellist lähenemist vastuvõetamatuks. Kutsume erialaseid rahvusvahelisi struktuure mõjutama Tallinna, et lõpetada uus-fašismi levitamine Eestis.”

Pange seejuures tähele – Venemaa ei täpsusta, keda ta rahvusvaheliste struktuuride all silmas peab, ja ilmselt ta ei ootagi, et keegi selle äraleierdatud plaadimuusika peale reageeriks.

See kronoloogia aga tekitab rea küsimusi. Kas keskerakondlik valitsus teadis Moskva oodatavast reageeringust, et kiirustas seisukohavõtuga? Kas Venemaa ootas Ratase valitsuselt kui koostööpartnerilt enamat ja kujundas uue nädala alguseni omapoolset vastukäiku?

Või tegid mõlemad pooled teadliku valiku – Stenbocki maja ei tahtnud hukkamõistuga rahvuslasi ärritada, kuid distantseerus Moskvale žesti tehes üritusest; Kreml aga tunnustas Ratast mitteseotuse deklareerimise eest, kuid kritiseeris hukkamõistu puudumise eest, et mitte jätta muljet Eesti valitsuse otsesest kiitmisest?

Putin sai ju tegelikult kõik, mis vaja – nii “natsismist” lahti öelnud naaberriigi kui ka võimaluse Balti riike uus-fašismis süüdistada ja “rahvusvahelisi struktuure” meile kallale ässitada. Jüri Ratase valitsus aga jättis Alfons Rebase mälestamise rahvusmeelse eestlaskonna hooleks, neile seejuures vastandumata, kuid andis Moskvale vihje, et nemad pole “sellised”. Moskva hunt söönud ja Stenbocki lambad terved!

Mõistagi on need arutlused täiesti oletuste tasemel, kuid selle taustal, kuidas Jüri Ratas hoiab väidetavalt kasutut ja mittetöötavat koostöölepingut endiselt sahtlis ega kiirusta seda prügikasti viskamast, tunduvad ka vandenõuteooriad täiesti omal kohal olevat.

Kommentaarid