Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Andres Raid: veelkord Nordicast. Väikese lisandiga

-
23.08.2020
Tallinna lennujaam Nordica jaoks enam lennualguseks pole. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Lõpuks tuli siis seegi meie juba aasta otsa koorutatud hüpotees kinnitatud faktina ära.

Erki Yrva Nordica juhina andis ametlikult teada, et ei kavatsegi Tallinnast lennata. Ja tegelikult ju ei saagi. Lisaks teatas ta, et riigiabi läheks „juba tekkinud kahjude katmiseks“, tegelikult siis võlgade maksmiseks – jääb puudugi.

Mis arengust siin siis rääkida?! Miks ei saa?! Lihtne – sest Juhan Partsi ja Joakim Heleniuse poolt ostetud  lennukid ei ole ja pole kunagi olnud konkurentsivõimelised. Nende lennukite istekoha hind 1 lennukilomeetri kohta on pea poole kallim, kui AIRBUS320-l või BOENG 737-800-l, ehk teisisõnu siis 62 eurosenti versus 96 eurosenti, luban siin sisse eksimuse pluss-miinus 3 senti.

Täituvus peab CRJ-900 puhul olema vähemalt 80%, seda arvestades, et üldse jõuda kõikide operatsiooniliste kuludega nulli. 737-800 on nullis ka 56 protsendilise täituvusega. Võtame turu keskmise pileti hinna, see on veel omaette küsimus ja argument Nordica kahjuks.

Eraldi teema on varuosade hind ja nende kättesaadavus. CRJ-900-le  saab  „juppe“ kas siis otse tehasest pluss logistika hind või võimalus on neid saada ka Lufthansast. Teistele, ka eespool nimetatud lennukitele, on võimalik hoolduseks ja remondiks vajalikke osi saada igast kolkas asuvast lennujaamast. Sama käib tehnikute kohta.

Muide, tuletagem meelde, kuidas Joakim Helenius toetas Partsi parteid 3 miljoniga ja sai seejärel kohe ka EA nõukogu esimeheks ning siis läkski see asjatundjate meelest segadus ja sahkerdamine läbi Caimani lahti.

Heleniusele pole siin midagi ette heita – tema on ärimees ja võtab kinni igast talle avanenud võimalusest või loob neid võimalusi ise. Kui on piisav hulk ullikesi, kes end ära lasevad „tinistada“, siis on see küll kõige vähem Heleniuse mure. Lennukeid, mis on siinseid vajadusi ja võimalusi arvestades rohkem kui nirud, oleks saanud tegelikult ju riik ka otse tehasest osta, aga siis ei oleks saanud vahelt ju midagi….  Aga noh, kes seda kõike enam tahab mäletada.

Nüüd tekib aga kohe küsimus – milleks eraldada riiklikku raha lennufirmale, kes Tallinnast ei lenda ja eestlasi ei vea? Toetame Rootsi riiki Eesti maksumaksja rahadega? No rootsi pangad teevad seda ju kogu aeg niigi.

Üllatav on oravatepoolne vaikus – keegi ei iitsatagi, et miks valitsus 30 miljonit kuskile uttu lennutab?!

Nüüd veel kaks seika, mis ülevaltooduga esmapilgul kuidagi ei haaku.

Esiteks – roosiaias toimunust kirjutades nendib Eero Epner, et teda „solvas südamepõhjani tõdemus, et mõiste “traditsiooniline perekond” ei ole tingimusteta hea“. Keeletundlik ahhetab – et siis mõiste „traditsiooniline perekond“ ei ole tingimusteta hea?!

Haritud inimesena võiks Epner kõigepealt aru saada, et mõiste ise ei saa olla ei hea ega halb nagu ka näiteks leib, mis võib olla lõhnav ja ahjusoe või siis hoopis kivikõvaks kuivanud – mõiste ise on ikka neutraalne!

Teiseks – Kuku raadio Keskpäevatunnis avaldati arvamust Riho Ühtegi väljaütlemise kohta pärast seda, kui viimane oli otsustanud roosiaeda minemata jätta. Ignar Fjuk tituleeris ta isegi Eesti Kaitseväe tähtsuselt teiseks meheks! Läks veidi sassi, tsivilistil võibki teinekord minna. Kaitseväe teine mees on Peastaabi ülem ja Riho Ühtegi esindab Kaitseliitu, mis EI OLE sõjavägi.

Kaitseliit on kodanike vabatahtlik organisatsioon (kus sotse annab, muuseas, tikutulega otsida) ja 1939. oli Punaarmee suurim murekoht siia sissemarsi eel, et sõjaväega annab (ülemate kaudu ja käsuliini pidi)  kokku leppida, kuid kuidas käitub Kaitseliit?!

Muide, sellesama Kaitseliidu üks liige oli meedias ringleva Pärnitsa „loomingu“ pärast mures – kuidas lekivad kodanike haiguslood avalikkuse ette, see nn „looming“ on ju tegelikult tõsise tõve anamnees?!

Ühist kõige kolme loo vahel tegelikult on – hoidke, palun, profaanid ja diletandid professionaalsust nõudvate ja ka teiste kaaskodanike elu-olu mõjutavate asjade juurest eemal!

Andres Raid, ajakirjanik