Anti Poolamets: “Eelnõu, mis kujutab põhiseadusvastast tsensuuri kehtestamist, ei tohi vastu võtta!”

Postimees küsis poliitikutel oma Mõttekoja rubriigis, millisena nad näevad õiguskaitseorganite rolli tulevikus uue vihakõneseaduse tõlgendamisel ja kui teo puhul võib kuriteokoosseis oleneda näiteks isikust ja tema mõjuvõimust, siis mil viisil saaks või tuleks eelnõu muuta, et seadusest ei sünniks rohkem ebaõiglust.

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets vastas:

„Eelnõu, mis kujutab põhiseadusvastast tsensuuri kehtestamist, ei tohi mingil juhul vastu võtta. Paljude riikide ajalooline kogemus on näidanud, et põhiõiguste rikkumised võimu enda poolt pakendatakse näiliselt süütusse vormi. Nn vihakõne kriminaliseerimine on mõeldud vasakliberaalide maailmavaateliste konkurentide suukorvistamiseks. Tsensuuridžinni pudelist välja laskmine on väga ohtlik ning võib bumerangina tabada hoopis neid, kes selle kehtestasid. Kui tehakse ebamäärase sisuga seadusesäte, siis hakatakse selge sisuta paragrahvi kasutama väga vabalt. See viib kuritarvitamiseni. Kuriteokoosseisu rakendamisel võidakse hakata esmalt jahtima avaliku elu tegelasi, et tekitada ühiskonnas hirmufoon. Kergeks saagiks võivad kujuneda sotsiaalmeedias postitajad, kes ei aimagi, et poliitika kritiseerimine võib sattuda politsei huviorbiiti. Ka ajakirjanikud on ohustatud grupp, sest nii mõnigi poliitik võib haista võimalust ajakirjanike vaigistamiseks. Hiljuti pidasin riigikohtuni vaidlust Rakvere endise linnapea Andres Jaadlaga, kes nõudis, et tema karistamist korruptsiooni eest ei tohi enam kusagil meelde tuletada. Ta viitas oma absurdse nõudmise põhjenduseks Euroopa andmekaitse reeglitele.

Õiguskaitseorganid on ebamugavas seisus: paragrahv justkui on, aga põhiseadus kaitseb sõnavabadust. Palju sõltub kohtunike südametunnistusest – kas nad on ise poliitiliselt meelestatud või suudavad jääda erapooletuks. Välisriikide praktika on näidanud, et aja jooksul tekib kohtupraktika, mis paneb paika, millest ühiskonnas tohib rääkida ning mis on vihakõne järgi tabuteemad. Soome Kristlike Demokraatide endise juhi Päivi Räsäneni suhtes aastaid kestnud kriminaalprotsess, mille käigus on tahetud karistada Räsäneni piibli tsiteerimise kui vihakõne eest, näitab, kuhu selle seadusemuudatusega jõutakse.“