Arenguseire ennustab sõjapõgenike siiajäämisel suuri kulusid, eriti kui lõimutakse vene kogukonda

Kaja Kallase valitsuse riiklikuks poliitikaks on migrantide siiajätmine, neist ukrainlased vaatavad pigem venekeelse kogukonna poole ja seetõttu võib Eesti seista suurte probleemide eest. Arenguseire keskuse prognoose ei maksa ka väga tõsiselt võtta, sest tegu on riigiasutususega, kes arengute prognoosimisel rahvusriigi hoidmise põhimõtete ja Ukraina enda tulevikuväljavaadetega ei arvesta, seega on järgnev prognoos pigem liberaalse valitsuse jaoks.

Ukraina sõjapõgenikega seotud pikaajalised kulud Eestile sõltuvad nende ühiskonda lõimumise kiirusest ja sellest, millise kogukonnaga lõimutakse, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi kuludele ja tuludele“. Keskmine kulu sõjapõgeniku kohta 2022. aastal ulatub 7600 euroni.

„Venemaa-Ukraina sõja kestus on raskesti prognoositav. Seetõttu on raske prognoosida ka Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike kodumaale naasmise osakaalu ja aega,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. „Nendes oludes peame arvestama ulatuslike lõimimistegevustega, et põgenikud saaksid võimalikult hästi igapäevaeluga hakkama ja koormus meie sotsiaalsüsteemile püsiks jõukohane.“

Sõjaolukorra jätkudes kaasneksid pikaajaliselt seoses sõjapõgenikega Piiritsa sõnul riigile märkimisväärsed kulud. „Suurimad kulud on seotud üldiste avalike teenuste, tervishoiu, vanaduspensioni ja muu sotsiaalse kaitsega,“ lisas ta. „Kuludega toimetulekuks on parim stsenaarium, kus sõjapõgenike keeleõpe ja kohanemine Eesti ühiskonnas kulgeb kiiresti ehk kuni 10 aastaga jõutakse eestlastega sarnasele sissetulekutasemele.“

Keskmine kulu sõjapõgeniku kohta 2022. aasta jooksul on 7590 eurot ja tulu 3920 eurot 2021. aasta hindades. Kui sõjapõgenike sissetulekutase jõuaks 10 aastaga järele eestlaste tulutasemele, hakkaksid riigile laekuvad iga-aastased tulud kulusid ületama 2030. aastal. „Kui aga põgenike sissetulekute tase ühtlustuks Eestis elavate vähemusrahvuste tulutasemega, hakkaksid riigi tulud ületama põgenikega seotud kulusid alles 2060. aastal,“ märkis Piirits. „Seega kinnitavad rändemudeli põhjal tehtud arvutused, et tuleks püüelda selle poole, et lõimida sõjapõgenikke eelkõige eesti kogukonda.“

2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.

Allikas: arenguseire keskus