04.07.2021
President Arnold Rüütel
Suureks väljakutseks tulevasele Eesti presidendile saab olema silla ehitamine „kahe Eesti“ protsessi edasiarengu peatamiseks, leiab EKRE auesimees president Arnold Rüütel, lisades, et EKRE presidendikandidaat Henn Põlluaas on selleks väljakutseks valmis.
Rüütli kõnes, mille luges erakonna kongressil Alexela Kontserdimajas ette EKRE volikogu esimees Urmas Reitelmann, seisab: „Juba 20 aastat tagasi tõstatasid sotsiaalteadlased nn „teise Eesti“ probleemi. Aeg on kinnitanud selle probleemi olemasolu järjest süveneva Eesti ühiskonda lõhestava tulemiga. Tegemist ei ole mitte ainult ühiskonna varalise kihistumisega, vaid kogu ühiskonnaelu haaravate probleemidega alates regionaal- ja sotsiaalpoliitikast, haridussüsteemist, riigikaitsest, eestluse säilimisest jne.“
Rüütli sõnul saab ja peab ühiskonna erinevaid pooli ühendav maailmavaade toetuma sellele poliitilisele kogemusele, mis on kogunenud pärast Teist maailmasõda.
„Ma usun, et meie väikeriigis on selle uue maailmavaatelise kontseptsiooni sõnastamisele kõige lähemal just meie erakond. Seni ei ole tekkinud üldrahvalikku arutelu „kahe Eesti“ probleemi ümber. On selge, et me vajame siin kõigepealt probleemide kaardistamist koos põhjaliku tõsiteadusliku analüüsiga. Me vajame senisest palju suuremat konsensust erinevate poliitiliste parteide ja ühiskondlike organisatsioonide vahel. Alles siis oleme suutelised sõnastama pikaajalise arengukava liikumisel ühtse Eesti suunas,“ ütles Rüütel.
Ta juhtis tähelepanu, et EKRE on seni olnud ainus erakond, kes on lähenevateks presidendivalimisteks oma valiku langetanud ja võimaliku kandidaadi välja pakkunud.
„Suureks väljakutseks tulevasele Eesti presidendile saab olema silla ehitamine „kahe Eesti“ protsessi edasiarengu peatamiseks. Ma arvan, et Henn Põlluaas on selleks väljakutseks valmis,“ ütles Rüütel.
Arnold Rüütli kõne täismahus
Lugupeetud Kongressi saadikud!
Lubage mul tervitada teid ja teie kaudu kõiki meie erakonna liikmeid toimuva kongressi puhul. Ma loodan, et tänasel kongressil välja öeldud seisukohad aitavad kaasa meie liikmeskonna edasisele kasvule ja edukale esinemisele eelseisvatel kohalike omavalitsuste valimisel. Meie erakond on järjekindlalt seisnud selle eest, et hoida ühtsena meie riiki Euroopa suveräänsete riikide liidus.
Juba 20 aastat tagasi tõstatasid sotsiaalteadlased nn „teise Eesti“ probleemi. Aeg on kinnitanud selle probleemi olemasolu järjest süveneva Eesti ühiskonda lõhestava tulemiga. Tegemist ei ole mitte ainult ühiskonna varalise kihistumisega, vaid kogu ühiskonnaelu haaravate probleemidega alates regionaal- ja sotsiaalpoliitikast, haridussüsteemist, riigikaitsest, eestluse säilimisest jne.
Ühiskonna erinevaid pooli ühendav maailmavaade saab ja peab toetuma sellele poliitilisele kogemusele, mis on kogunenud peale Teist maailmasõda. Ma usun, et meie väikeriigis on selle uue maailmavaatelise kontseptsiooni sõnastamisele kõige lähemal just meie erakond.
Seni ei ole tekkinud üldrahvalikku arutelu „kahe Eesti“ probleemi ümber. On selge, et me vajame siin kõigepealt probleemide kaardistamist koos põhjaliku tõsiteadusliku analüüsiga. Me vajame senisest palju suuremat konsensust erinevate poliitiliste parteide ja ühiskondlike organisatsioonide vahel. Alles siis oleme suutelised sõnastama pikaajalise arengukava liikumisel ühtse Eesti suunas.
Ei ole kahtlust, et üheks poliitikute jaoks kõige tundlikumaks teemaks on riigi energiasõltumatus.
Eesti on seni olnud tänu põlevkivienergeetikale väga heas olukorras. Kuid üleminek süsinik- neutraalsele energeetikale eeldab fossiilsetest kütustest loobumist. Meie põlevkivitööstus on tööandjaks 6 000 töötajale. Kaudselt on sellega hõivatud hinnanguliselt 13 000 inimest. Riigi maksu- ja tuluallikana annab põlevkivi töötlemine 4% meie SKPst.
Aastaks 2026 on Eesti lubanud end lahti ühendada Venemaa energiavõrgust. Euroopa Liidu rahalisel toel käib hoogne kogu Baltikumi elektrisüsteemide liitmine ja mandri-Euroopa eraldamine Venemaa elektrisüsteemist. Loodame, et need plaanid realiseeruvad. Ma isiklikult oleksin ettevaatlikum väidetega, et meil tulevikus elektrit üle jääb. Miks ei võiks meie erakond olla üks neid poliitilisi jõude, kes võtab oma südameasjaks kogu Eestimaa varustamise elektriga tulevikus.
Tehnoloogias kehtib reegel, et kui mingi saaduse tootmiseks on mitu võimalust, siis ükski nendest ei oma olulist eelist teise ees.
Viimastel aastatel olen üha enam kaldunud toetama vesinikenergeetika arendamist. Julgustavaks asjaoluks siin on meie teadlaste edusammud nii vesiniku tootmise kui ka sidumise valdkonnas.
Lugupeetud kongressi delegaadid!
Meil seisab ees Vabariigi Presidendi valimine. EKRE on seni olnud ainuke partei, kes on oma valiku langetanud ja võimaliku kandidaadi välja pakkunud. 6. juunil 2021. a kinnitas meie erakonna volikogu Henn Põlluaasa kandidatuuri.
Suureks väljakutseks tulevasele Eesti presidendile saab olema silla ehitamine „kahe Eesti“ protsessi edasiarengu peatamiseks. Ma arvan, et Henn Põlluaas on selleks väljakutseks valmis.
Tänan teid tähelepanu eest!
Tallinnas, 1. juulil 2021. a