Jätkuvalt on selgeks rääkimata see, mis toimub valitsuse imporditava 80 pagulase ümber ja millest on seni rääkinud ainult venekeelne meedia.
1. novembril toimunud Tallinna volikogu istungil esitasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ja fraktsiooni liige Mart Kallas arupärimise sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse kirja kohta Tallinna linnapeale 80 pagulase pealinna paigutamise küsimuses.
Kirja sisu kohta vastas linnapea kirjalikult, et Sotsiaalministeeriumi 11. septembri 2018 kirjas tänab ministeeriumi asekantsler Tallinna linna koostöö eest rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel ning toob välja Vabariigi Valitsuse 2017. aasta detsembris vastu võetud otsuse 80 rahvusvahelise kaitse saaja Eestisse ümberasustamise kohta 2018. ja 2019. aastatel.
“Kiri ei sisalda Sotsiaalministeeriumi poolset abipalvet 80 pagulase majutamiseks Tallinna linna territooriumile nendel aastatel, vaid teeb ettepaneku Tallinna linnale kohtumiseks „kõigile sobivate lahenduste leidmiseks inimeste vastuvõtmise korralduses ja selleks sobiva aja leidmiseks,” vastab linnapea.
Edasi teatab Taavi Aas, et sotsiaalministeeriumi asekantsleri kirjale anti sisuline vastus kohtumisel, mis toimus 28. septembril 2018 sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsuse esindajate vahel. Tallinna esindajad avaldasid tema sõnul kohtumisel seisukohta, et Tallinna linn toetab Euroopa Liidu rändekava raames ümberasustavate rahvusvahelise kaitse saajate (nn. kvoodipagulaste) vastuvõtmisel valitsuse “Tegevuskava Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise tegevuste elluviimiseks”, mille kohaselt esmaste elukohtade valikul tuleb arvestada elukoha leidmise võimalusi, töö, hariduse ja teenuste kättesaadavust ning omavalitsuste vastuvõtuvalmidust.
“Tegevuskava elluviimisel on siiani järgitud kvoodipagulaste ühtlasemat paigutust omavalitsuste vahel ning Tallinna esindajad avaldasid seisukohta, et sellist lähenemist järgitaks ka edaspidi uute kvoodipagulaste vastuvõtmisel. Samuti leppisid pooled kokku, et uute kvoodipagulaste vastuvõtmisel toimuvad poolte vahel üksikjuhtumite puhul eelnevad läbirääkimised võimaluste osas,” väidab linnapea.
Seoses kvoodipagulaste majutamisega Tallinna linnal Taavi Aasa väitel lisakulutusi ei olevat. Kui kvoodipagulastel peaks seoses majutamisega tekkima ühekordseid ja erakorralisi kulutusi, siis neid kulusid kaetakse riigi poolt eraldatud pagulasabi vahenditest.
“Tallinna linnal puuduvad võimalused kvoodipagulaste majutamiseks linnale kuuluvatel pindadel ja käesoleva aastani on elamispinnad Tallinna linnas kvoodipagulastele riigi poolt hangitud erasektori korteritesse. Vastavalt kokkuleppele toimuvad riigi ja Tallinna linna vahel läbirääkimised võimaluste leidmiseks kvoodipagulaste Tallinnase elama asustamiseks, sest käesoleva aasta algusest riik kvoodipagulastele kortereid enam ei hangi,” selgitab Aas.
Küsimusele, millal hakkavad 80 pagulase majutamise teemat arutama komisjonid ja volikogu, vastas linnapea: “Kuna riik ei ole teinud Tallinna linnale ettepanekut majutada Tallinna kõik 2018. ja 2019. perioodil Eestisse ümberasustatavad kvoodipagulased, ei ole ka võimalik 80 pagulase majutamise küsimust Tallinna Linnavolikogus ning selle komisjonides arutada.”
Küsimusele, kui palju üldse on Tallinnas rahvusvahelise kaitse alusel pagulasi ning kui palju omal käel saabunud pagulasi, vastas Taavi Aas, et Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute üle nende elukoha järgi arvestust ei peeta. “Samas Tallinna linn, nagu ka riik, peab arvestust EL rändekava alusel vastu võetud kvoodipagulaste osas ning Tallinnas on käesoleval ajal kvoodipagulasi 25 inimest, kes on jaotunud nelja linnaosa vahel,” täpsustas ta.
EKRE saadikud soovisid ka teada, kui palju on Tallinnas pagulasi, kellele Tallinna linn maksab erinevaid sotsiaaltoetusi. Vastuses teatab linnapea, et Tallinna elama asustatud pagulastel on vastavalt seadusele õigus saada Eestis viibimise ajal riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.
“Seega on Tallinna elanikuks registreeritud pagulastel õigus saada nii riigi kui ka linna teenuseid ja toetusi võrdsetel alustel teiste linnakodanikega ning toetuste maksmisel ei peeta eraldi arvestust nende isikute üle. Samas täpset arvestust peetakse riigi eraldatud pagulasabi vahenditest makstavate toetuste üle, kuna tegu on ühekordse sihtotstarbelise eraldisega, mis nõuab eraldi arvestuse pidamist,” lisab Taavi Aas.
Pagulastele makstakse linnapea jutu järgi riigieelarvest rahastavaid toetusi (toimetulekutoetus, peretoetused, tööturutoetused jne), linnaeelarve vahenditest makstavaid toetusi (sünnitoetus, koolimineku toetus, sissetulekust sõltuvad toetused jne) ning toetust ühekordsete ja erakorraliste vajaduste katmiseks riigi poolt omavalitsustele eraldatud pagulasabi vahenditest.
“Kuna kõigil pagulastel on õigus saada toetuseid ja teenused võrdsetel alustel teiste linnakodanikega, siis eraldi arvestust rahvusvahelise kaitse saajate suhtes ei peeta ning konkreetse numbri saab välja tuua riigi pagulasabi vahendite kasutamise kohta, see on 2018. aastal 7012 eurot kvoodipagulaste ühekordsete ja erakorraliste vajaduste katmiseks,” lisab Aas.