Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Asüülitaotlejate arv mullu kasvas

-
02.02.2022
Lisaks asüülitaotlejatele on Eestis avatud rida teisigi migratsiooniuksi. Pilt on illustratiivne.
© UU

Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud ja Eestilt kaitse saanud välismaalaste arv kasvas mullu märgatavalt – asüüli sai 46 inimest.

“2021. aastal taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 76 inimest, kaitse anti 46 inimesele,” ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks. Aasta varem, 2020. aastal küsis Eestilt rahvusvahelist kaitset 46 inimest, selle sai 26 välismaalast.

Kui üle-eelmisel aastal olid kolm peamist riiki, kelle kodanikud Eestilt kaitse said, Venemaa, Türgi ja Süüria, siis mullu lisandus neile ka Afganistan.

“Nii kaitse taotlejate kui kaitse saajate arv on aastate lõikes püsinud madala ja stabiilsena. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega esitatakse Eestis kõige vähem rahvusvahelise kaitse taotlusi,” ütles Viks.

Esitatud taotluste rahuldamise protsent on Eestis sama, mis Euroopa Liidu keskmiselt, jäädes olenevalt aastast 30-40 protsendi vahemikku, lisas ta.

Viimase 15 aasta jooksul (1997-2021) on Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud kokku 1324 inimest ja kaitse on antud kokku 603 inimesele. Neist said pagulase staatuse 346 ja täiendava kaitse staatuse 257 inimest.

Peamisteks taotlejate päritoluriikideks on olnud Ukraina, Venemaa, Gruusia, Süüria ja Afganistan. 2019. aastal tõusis Türgi kodanikest taotlejate arv ning 2020. aastal Venemaa kodanikest taotlejate arv.

2021. aastal on aga enim taotlusi esitanud Afganistani kodanikud, mis on tingitud Talibani võimuletulekust ning valitsuse otsusest ümber asustada või  -paigutada Afganistanist Eestisse kuni 30 rahvusvahelist kaitset vajavat Afganistani kodanikku, ütles Viks.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt antakse Eestis inimesele, kes saab pagulase staatuse kolmeaastane tähtajaline elamisluba, mida on võimalik pikendada kolme aasta kaupa. Staatuselt nõrgema, täiendava kaitse staatusega inimesele antakse üheaastane tähtajaline elamisluba, mida on võimalik pikendada kahe aasta kaupa.

Seaduse kohaselt saab pagulase staatuse välismaalane, kellel on oma kodumaal alust karta tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast ning kes ei saa oma riigilt kaitset.

Aastavahetuse (31. detsember 2021) seisuga elas Eestis kokku 349 rahvusvahelise kaitse saajat ja nende perekonnaliiget. See moodustab kõigist Eesti elanikest 0,02 protsenti ja Eestis elavatest välismaalastest 0,2 protsenti.

Allikas: ERR

Ühe lugeja täpsustus

“Juhiks tähelepanu artiklis “Asüülitaotlejate arv mullu kasvas” uinutavatele valedele.

“2021. aastal taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 76 inimest, kaitse anti 46 inimesele (üle 60,5%),” ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks. Aasta varem, 2020. aastal küsis Eestilt rahvusvahelist kaitset 46 inimest, selle sai 26 välismaalast (üle 56,5%)

Esitatud taotluste rahuldamise protsent on Eestis sama, mis Euroopa Liidu keskmiselt, jäädes olenevalt aastast 30-40 protsendi vahemikku, lisas ta.

Viimase 15 aasta jooksul (1997-2021) on Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud kokku 1324 inimest ja kaitse on antud kokku 603 inimesele. (Kokku tegelikult üle 45,5%)