27.02.2023
Martin Laine toodab uuriva ajakirjanduse sildi all räpast propagandat
Rahvuslike jõudude vastu võitlust pidav Delfi/EPL/Eesti Ekspress kavandavad valimiste mõjutamiseks EKRE suunal järgmist inforünnakut – seekord püütakse rünnata reservsõjaväelast ja kaitseeksperti Leo Kunnast.
Ennast uurivaks ajakirjanikuks nimetav Martin Laine on välja mõelnud süüdistuse, nagu sooviks Leo Kunnas ja EKRE arendada riigikaitset ainult seepärast, et sealt ise rahalist kasu saada.
Kõik need süüdistused lükkab Leo Kunnas resoluutselt ümber, ent Martin Laine töömeetodeid ja varasemat tausta arvestades on ette teada, et isegi kui Kunnase selgitused avaldatakse, tehakse seda ääremärkuse korras, et pärast ei saaks keegi öelda, et süüdistatavale sõna ei antud.
Miks me selles nii kindlad oleme? Sest Martin Laine esitleb end küll ajakirjanikuna, kuid on tegelikult võitlev vasakpoolne, kes on rahvuslaste mustamisest teinud oma leivanumbri.
Seekord reetis ta oma ebaausad töövõtted ise, kui postitas oma Twitteri kontole Leo Kunnast ja EKRE-t süüdistavad valeväiteid kolm päeva enne seda, kui võttis vaevaks Leo Kunnaselt selgitusi küsida. Teisisõnu, Lainel on artikkel juba ammu valmis, tema jaoks ei ole vahet, mida väidab Kunnas või millised on faktid. Lugu valimistulemuste mõjutamiseks peab ilmuma!
Leo Kunnas oli Martin Laine ebaausate töömeetodite üle sedavõrd suures hämmingus, et saatis juhtumi kohta avaliku kirja Ekspress Grupile, Pressinõukogule, Avaliku Sõna Nõukogule ja Eesti Ajakirjanike Liidule.
Uued Uudised avaldab Leo Kunnase avaliku kirja täismahus. Samuti avaldame Martin Laine saadetud küsimused koos Leo Kunnase vastusega ning väljavõtted Martin Laine Twitteri-postitusest.
Leo Kunnase avalik kiri Ekspress Grupile, Pressinõukogule, Avaliku Sõna Nõukogule ja Eesti Ajakirjanike Liidule
Käesolevaga soovin juhtida teie tähelepanu Ekspressi Grupi uuriva toimetuse ajakirjaniku Martin Laine töövõtetele ja nende vastavusele ajakirjaniku kutse-eetikaga.
23. veebruaril 2023 saatis ajakirjanik Martin Laine mulle e-postiga neli küsimust, mis puudutavad Eesti kaitseväele õhutõrje- ja rannakaitse relvasüsteemide hankimist. Küsimustest nähtub, et Laine arvates saan ma võimalikest riiklikest relvahangetest isiklikku rahalist kasu.
Mul on põhjust arvata, et minu selgitusi, mille kohaselt Laine püstitatud konstruktsioon on täiel määral ebarealistlik, on küsitud ainult artikli näiliseks tasakaalustamiseks.
Nimelt on Martin Laine oma isiklikul Twitteri kontol juba kolm päeva enne küsimuste saatmist ehk 20. veebruaril 2023 teinud viis postitust, kus ta on ilma mind ära kuulamata juba andnud hinnangu, milles seostab mind korruptsiooniga. „EKRE üritab sõber- relvaärimeestele lihtsalt sadu miljoneid väärt lepinguid sebida,“ kirjutab Laine. Teisisõnu, Martin Laine teavitas avalikkust – tal on Twitteris üle 4600 jälgija – oma järeldustest enne uurimise lõpuleviimist.
Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.4. ütleb: „Ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.“
Antud juhul on Laine mind süüdi mõistnud ilma mind ära kuulamata.
Sama koodeksi punkt 1.4: „Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.“
Ehkki artikkel ei ole veel ilmunud, on ennast uuriva ajakirjanikuna esitlev Martin Laine teadlikult avaldanud kontrollimata ja tõele mittevastavat informatsiooni.
Ühtlasi rikub Laine sama koodeksi punkte 4.1 ja 4.2, mille kohaselt uudismaterjal peab põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil ning konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.
Problemaatiline on Martin Laine tegevus ka Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) üleilmse ajakirjanike eetikaharta valguses.
Harta punkt 9 sedastab: Ajakirjanik kindlustab, et tema edastatud teave või arvamus ei soodusta vaenu ega eelarvamusi geograafilise, sotsiaalse või etnilise päritolu, rassi, soo, seksuaalse suundumuse, keele, religiooni, puude, poliitiliste või muude vaadete tõttu.
Punkt 13: Ajakirjanik ei kasuta pressivabadust, teenimaks muid huve, ning hoidub ebaausalt hüvede ja isikliku kasu saamisest mingi teabe edastamise või edastamata jätmise eest. Ta hoidub oma tegevusse segamast reklaami või propagandat.
Martin Laine postitused Twitteri kontol ning tema varasemad artiklid Ekspress Grupi väljaannetes ei jäta kahtlust, et tal on selge huvi vahendeid valimata ja järjekindlalt kahjustada temale maailmavaatelt mittesobiva poliitilise erakonna mainet. Tegevust, mille eesmärk on kujundada auditooriumi meelsust ja hoiakuid, nimetatakse propagandaks. Arvestades, et artikkel on ajastatud ilmuma Riigikogu valimiste nädalale, on selge, et Martin Laine püüab anda oma panuse valimistulemuse mõjutamiseks.
Ma ei sea kahtluse Martin Laine õigust väljendada end mis tahes meediakanalis ja mis tahes vormis. Küll aga on auditooriumi suhtes ebaaus, kui Martin Laine esitleb oma reaalsusega vastuolus olevaid mõttekonstruktsioone uuriva ajakirjanikuna.
Kutseetikat rikkuvate võtete kasutamine koos poliitiliselt motiveeritud rünnakutega jätavad pleki kogu Eesti uuriva ajakirjanduse usaldusväärsusele.
Seoses eelnevaga on mul järgmised küsimused:
1. Kas Martin Laine meetodid on kooskõlas ajakirjaniku kutse-eetika põhimõtetega?
2. Kas peate aktsepteeritavaks, et ajakirjanikud avaldavad kontrollimata infot ja spekulatsioone oma uurimisteemade kohta enne artikli ilmumist oma isiklikel sotsiaalmeedia kontodel või muudes infokanalites?
3. Kas teie arvates on aktsepteeritav, et uurivate ajakirjanikena esitlevad end isikud, kelle puhul pole kahtlust, milliste poliitiliste jõudude kasuks või kahjuks nad sihikindlalt tegutsevad?
Lugupidamisega,
Leo Kunnas
Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees
Martin Laine küsimused Leo Kunnasele
Mina olen Martin Laine, ajakirjanik Eesti Ekspressist ja plaanin anda ülevaate EKRE ja Martin Heremi tülide/sõnavahetuste tagamaadest läbi aastate. Kindlasti oluline peatükk selles on hetk, kui Kaitsevägi ja -ministeerium seisid ees EKRE algatusel soetada rahandusministeeriumi laenuga õhutõrje ja rannakaitse seadmeid.
Vastutustundliku ajakirjanikuna annan hea meelega teile võimaluse seda saagat kommenteerida.
1. Kui EKRE liikmete ja Raivo Tamme vahel toimus 2020. aasta septembri eel mingeid kohtumisi ja sündis eelkokkuleppeid õhutõrje/rannakaitse seadmete ostmiseks?
2. Te ise selgitasite Aktuaalsele Kaamerale toona, et summad rannakaitse ja keskmaa jaoks vastavalt 50 ja 250 miljonit käis välja Raivo Tamm riigikaitse komisjonile tehtud esitluses 2020. aasta kevadel. Mul ei õnnestu sellist protokolli leida. Kas te saaksite täpsustada, mis kohtumisest jutt ja kes Raivo Tamme toona komisjoni kutsus?
3. Eesti Päevaleht on vahendanud, et te ütlesite toona “Jaa, minu hea sõber erukolonel Raivo Tamm on neist asjadest rääkinud ja pakkunud.” Teie head läbisaamist paistab ka kinnitavat 2016. aasta soomukisaaga, kus te üritasite koos Tammega riiki veenda RUAGi ümberehitatud masinaid valima. Milline on teie ja Raivo Tamme vaheline läbisaamine ja kas te ei näe neis olukordades korruptsiooniohtu? Näiteks, kas Raivo Tamm oleks saanud isiklikku kasu, kui riik oleks valinud teie välja pakutud lahenduse septembris 2020?
4. Kust me nüüd võiks näiteks tanke ja keskmaa õhutõrjet teie hinnangul soetada ja millisel moel saaks seda teha kiirendatud korras?
Lugupidamisega
Martin Laine
Uuriva toimetuse ajakirjanik
Leo Kunnase vastus Martin Lainele
Te iseloomustate ennast kui vastutustundlikku ajakirjanikku. Saatsite oma küsimused mulle 23. veebruaril, aga kuidas on võimalik, et oma 20. veebruari Twitteri postitustes olete ilma mind ära kuulamata juba andnud hinnangu, milles olete mind seostanud korruptsiooniga? Teie postitused seavad kahtluse alla Teie objektiivsuse ja erapooletuse ning heidavad kahtlust minu siirale soovile Eesti riigikaitset arendada.
Riigikaitseliste investeeringute, sealhulgas hangete eest vastutab Eestis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Riigikaitselisi hankeid saavad lisaks hangete otsestele läbiviijatele mõjutada veel kaitseväe juhataja sõjaliste miinimumnõuete esitamise kaudu ning kaitseministeeriumi kantsler ja kaitseminister oma ametikohtade tõttu.
Minul Riigikogu liikmena (ammugi vabakutselise kirjanikuna, kes olin enne valituks osutumist 2019. aastal), nagu ka Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal tervikuna puuduvad võimalused seal toimuvaid protsesse või tehtavaid otsuseid mõjutada.
Riigikaitse rahastamist (ka riigikaitse rahastamise erakorralisi otsuseid) teostatakse nelja-aastase tsüklina toimiva Riigi eelarvestrateegia kaudu, mis vajab heakskiitmiseks Vabariigi valitsuse konsensuslikku otsust. Mingil muul viisil ei ole see võimalik.
Kogu Riigikogu riigikaitsekomisjoni asjaajamine toimub komisjoni sekretariaadi kaudu kooskõlastatult komisjoni esimehega.
20.11.2019 külastas riigikaitsekomisjoni Iisraeli kaitsetööstusettevõtte Rafael delegatsioon eesotsas CEO erukindral Yoav Hav Eveniga, kes andis ülevaate ettevõtte toodetavatest õhutõrje ja laevatõrje raketisüsteemidest ning näitas ka Iisraeli kaitseministeeriumi kirjalikku garantiid, millega Iisraeli kaitseministeerium kinnitas riik-riigi tehingu võimalikkust.
13.10.2020 külastas riigikaitsekomisjoni Prantsuse kaitsetööstusettevõtte MBDA delegatsioon, keda juhtis firma asepresident Didier Philippe, kes andis omakorda ülevaate ettevõtte toodetavatest õhutõrje ja laevatõrje raketisüsteemidest.
Info relvasüsteemide orienteeruvate hinnasuurusjärkude kohta pärineb nendelt ametlikelt kohtumistelt.
Kohtumised kaitsetööstuse esindajatega kuuluvad Riigikogu riigikaitsekomisjoni tavapärase tööpraktika hulka. 2019.-2021. aastal toimus kokku üheksa säärase sisuga üritust, kus eelnimetatud kaitsetööstusettevõtete kõrval osalesid veel Patria, Milrem Robotics, Milrem LCM, Rheinmetall, Milworks OÜ ja Eurospike esindajad.
Lugupidamisega,
Leo Kunnas
Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees (EKRE)
