11.02.2021
Haigla
Harju makohus mõistis täna kiirmenetluses reaalse vangistuse 3. veebruari õhtul Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ülemarsti Peep Talvingut rünnanud, kuritegelikus ilmas tuntud Toomas Erm Wilsonile.
Kohus karistas 54-aastast Wilsonit kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb reaalselt ära kanda üks kuu ja 15 päeva. Karistuse ülejäänud osa jääb tal kanda tingimisi üheaastase katseajaga, vahendab BNS.
Videosilla vahendusel istungil osalenud Wilson tunnistas süüd ja ütles, et tal on väga piinlik. Kohtuistungil viibis ka Peep Talving, kes oli asja lahendamisega kiirmenetluses ja Wilsonile mõistetava karistusega nõus.
Talvingu ründamise tõttu tagaotsitavaks kuulutatud Wilson andis end kolmapäeva hommikul ise politseile üles ning ta peeti kahtlustatavana kinni. Ta andis politseile ütlused ning tunnistas tegu.
Juba teisipäeval pidas politsei kinni rünnakuõhtul Wilsoni autojuhiks olnud 61-aastase mehe.Wilsoni autojuhi vabastas politsei kinnipidamiselt kolmapäeval. Tema osas on menetlus lõpetatud.
Kriminaalmenetlust juhtiva ringkonnaprokuröri Diana Helila sõnul ei olnud ülemarsti Peep Talvingu ründamine seotud tema tööga teadusnõukojas, kuid motiiv on seni selgusetu.
Süüdistatava ütluste järgi ajas ta kannatanu segamini ning arvas ta olevat keegi teine.
3. veebruaril kella 19 ajal viskas Wilson Mustamäel Retke teel haigla juures parklas autosse istunud Talvingu pihta uriini ja jooksis seejärel minema. Samuti oli Talvingu sõiduki rehv läbi torgatud.
Siseminister Kristjan Jaani nimetas seda meedias eriti räigeks kuriteoks.
Sellega võiks loo lõppenuks lugeda, kuid kogu kaasust üle vaadates tundub, et midagi siin ei klapi.
Prokuorör Diana Helila ütles Reporteris, et Talvingu ründamist mentletakse kriminaalasjana ja sisuks on ähvardamine.
Karistusseadustik § 120 lõige 1 järgi on ähvaradamine: tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Jääb arusaamatuks millisest ähvardamisest on jutt? Talving ütles intervjuus Ringvaatele, et ründaja temaga ei rääkinud ja ta nägi ründajat vaid murdosa sekundist.
Milles seisneb ähvardus? Kas vedeliku (kusi?) kallamine on käsitletav ähvardusena karistusseadustiku § 120 lg 1 mõttes?
Lisaks on Talvingu intervjuus väga palju segast ja vasturääkivusi.
Esiteks ütleb Talving, et vedelik, millega ta üle valati, oli kehasoe ja seda oli umbes kaks liitrit. On ebatõenäoline, et vedelik saab -10 C juures olla soe ja kuidas on võimalik kaks liitrit vedelikku valada välja murdosa sekundi jooksul? Kanister oli hand cleaner, seega ei saanud olla ka ülisuure avaga. Ja kui palju pidi olema urineerijad, et kaks liitrit sooja kust täis saaks?
Teiseks ütles Talving, et politsei tuli kohale ja ta andis ütlused. Peale politseid võttis Talving kanistri, milles oli säilinud vedelik ja viis ise haigla laborisse. Viis ise? Miks politsei asitõendit kaasa ei võtnud? Mida tõendab Talvingu tehtud ekspertiis? See ei tõenda midagi, sest ei ole teada millise vedeliku Talving sinna laborisse viis. Ekspertiisi tõendile saab teha ikka ainult politsei, mitte keegi teine. Kuna aga politsei kanistrit kaas ei võtnud, siis võib aru saada, et politsei seda tõendi vääriliseks ei pidanud või oli põhjus selles, et politsei arvates oli tegemist tavalise väärteoga ja sel juhul ei ole mõttekas rahalist ressurssi vedeliku tuvastamise peale raisata. Samas, kes maksis kinni Talvingu analüüsi? Maksumaksja? Sel juhul oleks tegu justkui mõjuvõimuga kauplemisega. Kas tavainimesel õnnestuks PERH-I laboris teha sellist analüüsi? Aga ülemarst saab.
Prokurör Diana Helila kinnitas, et ründaja motiiv ei olnud talle arusaadav, kuid ta saab kindlalt öelda, et ründamine ei ole seotud tedusnõukoja tööga. Kuidas saab prokurör seda väita, kui ta ei tea motiivi? Kuidas saab ähvardamise eest süüdi mõista, kui ei tea motiivi?
8. veebruaril teatas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, et süüdlase tabamise nimel töötab mitukümmend uurijat. Politsei peab endiselt tõenäoliseks versiooni, et Talvingut rünnati seoses tema osalemisega valitsust koroonaviirusega võitlemisel nõustava teadusnõkogu töös. Kas tõesti mitukümmend uurijat?!
Andrei Vestereninen ütleb oma Facebooki lehel, et tema kodu ja kontorit tuli läbi otsima umbes15 inimest. Seega tegeles umbes 35 inimest politseis mingil hetekel ühe kuse valamise juhtumiga?
Vesterinen ütles Eesti Ekspressile, et politseil on ka teine video ründamise hetkest. Vesterineni sõnul on sellel videol tume mehekogu, kes läheneb Talvingule auto tagant, rebib ukse lahti, teeb liigutuse (viskab uriini) ja jookseb seejärel minema. Press ei ole videot näinud, aga Vesterineni jutu järgi paistab videolt, kuidas mees lonkab, ja selle põhjal ta oletab, et äkki lonkamine oligi politsei arvates tõend tema vahistamiseks.
Tekib küsimus, kas politseil on olemas teine video, kus pahategija filmitud otse teolt? Miks meedias levitatakse teist videot, mis on tehtud valgel ajal?
Kui politseil on olemas teine video, siis tuleb see avalikustada, et saaks veenduda, et ikka kahtlustatav Wilson on seal peal. Kas Wilson lonkab?
Peale kõige on väga ebaloogiline, et meedias kuritegeliku maailmaga seotud Wilson läks ise musta tööd tegema ja andis end ise ka üles.
Kõik see kokku kõlab väga kummaliselt et mitte öelda ebaveenvalt ning tekitab teatud kahtlusi ja paralleele kas või näiteks aastatetaguse Vao pagulaskeskuse süütamisega.