E-valimispettusi on peaaegu võimatu tuvastada

Ajaleht Postimees kirjutab lahates e-hääletuse usaldusväärust, et tundmatud kandidaadid noppisid viimatistelt valimistelt kahtlaselt palju hääli, et klientide ID-kaartide virn hooldekodudes ahvatleb petma ja et pettusi on politseil peaaegu võimatu tuvastada.

E-valimispettusi võõraste ID-kaartide abil on politseil peaaegu võimatu tuvastada isegi enne e-häälte n-ö õhkulaskmist pärast valimistulemuste kinnitamist – pettuste jälile viia võiv info hävitatakse juba enne häälte ülelugemist, kirjutab ajaleht.

Näiteks Lõuna-Eestis tekkis ühes vallas kahtlus, et sotsiaalalal tegutsev kodanik on saanud enda käsutusse portsu ID-kaarte ja nendega enda poolt hääletanud. Nad saatsid riigi valimiskomisjonile kirja, et kontrollitaks, kui palju ja millisele kandidaadile on ühest teatud arvutist e-hääli antud.

Vastus oli neile sedavõrd suur üllatus, et nad läkitasid selle edasi Postimehele. „Konkreetsele kandidaadile antud e-häälte päritolu ei ole võimalik kontrollida, sest enne e-häälte lugemist tehakse need anonüümseks,“ vastas vabariigi valimisteenistuse nõunik Mihkel Pilving.

Valimisteenistus on seni avalikkusele kinnitanud, et tulenevalt seadusest säilitatakse kõik hääled (nii paberil kui ka elektrooniliselt antud) niikaua, kuni kõik kaebused on läbi vaadatud ja lahenduse leidnud ning valimistulemused välja kuulutatud. Alles pärast seda hävitatakse nii e-hääled (täpsemalt e-häälte avamise võti), elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed kui ka kõik pabersedelid. Mulje, et häälte säilitamine aitab pettusi tuvastada, on aga petlik.

Kõikide valimiste ajal saab politsei vihjeid, et hooldekodudes käib kollektiivne hääletamine, kuid kõik kontrollid on lõppenud tulemusteta. Võimalus petta on olemas: hoolealuste ID-kaardid ja pahatihti ka nende paroolid on hooldekodu juhtkonna käes, et hoolealuste asju kiiremini ja lihtsamalt ajada. Kui hooldekodu juhataja või tema sõber-sugulane valimistel kandideerib, tekib motiiv ID-kaartide kuritarvitamiseks.