Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Ebaühtlased nõuded täidavad tänavad umbkeelsete taksojuhtidega

-
11.05.2024
Bolti takso
© UU

Kuna ühistranspordiseadus ei nõua taksojuhina töötajatelt eesti keele oskuse tõendamist, on selle kontroll ebaühtlane: Tallinn kutsub teenindajakaardi taotlejad vestlusele, mitmed omavalitsused annavad loa keeleoskust kindlaks tegemata. Keeleamet suhtub olukorda kriitiliselt, kuid keeleseaduse muudatusi ette valmistav haridusministeerium ei pea muret laialdaseks, vahendab ERR.

Tallinnas taksoga sõitjad satuvad sageli olukorda, kus taksojuhtide eesti keele oskus jätab soovida või on sootuks olematu ning ette tuleb juhte, kes ei ole suutelised ka inglise ega vene keeles infot vahetama.

Selleks, et taksojuhina töötada, on tarvis teenindajakaarti ja neid annavad välja kohalikud omavalitsused.

Tallinnas on kord rangem, mujal mitte nii väga.

Ehkki ühistranspordiseadus keelenõuet ei kehtesta, lähtub mupo Tallinnas keeleseaduse alusel kehtestatud määrusest, mille kohaselt peab ühistranspordi juht oskama eesti keelt vähemalt B1 tasemel.

Teenindajakaarte jagavad aga ka teised omavalitsused ja igal pool nõuded nii ranged ei ole, sest ühistranspordiseadus selleks ei kohusta. Tallinna taksojuhid on kohtadena, kust hõlpsamini loa saab, maininud näiteks Maardut ja Keilat.

Põhjus ongi selles, et ühistranspordiseadus, mille järgi me töötame, ei sätesta keelenõuet ja seetõttu seda tegelikkuses kontrollima ei pea, mida mujal ilmselt ka ei tehta.

ERR-iga oma kogemusi jaganud välismaalane väitis, et soovituse taotleda vedajakaarti mõnest teisest omavalitsusest kui Tallinnast andis keeleoskusega hätta jäänud töösoovijale just Bolti esindaja.

Ühistranspordiseadusest eemaldati taksojuhtide keeleoskuse nõue 2016. aastal.

Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul ei tähenda see, et taksojuhid ei peakski eesti keelest aru saama, sest keeleseaduse kohaselt peavad ühistranspordijuhid oskama keelt alg- ehk B1 tasemel ning sellesse kategooriasse paigutuvad ka taksojuhid. Niisuguse keeletaseme nõue on tööturul kõige levinum ja Tomuski sõnul tähendab see taset, mille puhul saab inimene eesti keeles asjad aetud.

Keeleametil avaneb taksojuhi kontrollimiseks võimalus siis, kui keegi tema keeleoskuse kohta ametile kaebuse esitab. Juhul, kui on olemas ka info sõiduki numbri või juhi nime kohta, saab keeleamet paluda abi mupolt ning juhi keeleoskuse kontrolli kutsuda.

Paraku ei ilmu osa kutsututest vestlusele ja sundtoomise võimalust ei ole. Vähe sellest, isegi kui taksojuht kohale tuleb, on ametil võimalik talle ettekirjutus teha ja ta aasta pärast uuesti kontrolli kutsuda, kuid trahvi määrata või juhi teenindajakaardi tühistamiseks menetlust algata keeleamet ei saa.

Seega võib umbkeelne juht ka pärast sellist sekkumist edasi taksot sõita ning paljud võõrsilt saabunud juhid on aasta pärast, kui saabub aeg oma paranenud keeleoskust tõestada, siit juba lahkunud.

Keeleameti inspektor käib paar korda kuus koos mupoga reididel ja seetõttu on keelega hätta jäänud taksojuhte tänavu varasemast rohkem vestlusele kutsutud.

Kaebusi taksojuhtide puuduliku keeleoskuse kohta saab keeleamet aastas umbes poolsada, millest menetluseni jõutakse umbes paarikümne taksojuhi puhul. Tänavu on aga menetletud juba 20 taksojuhti. Koostöö mupoga on andnud Tomuski sõnul paremaid tulemusi, kuid riigina peaks siiski enamat tegema.

“Üks probleem Bolti juhtidega on see, et väga tihti öeldakse, et see oli juhusõit. Juht väidab, et ta pole ei varem ega hiljem sõitnud ja kaebuse toonud sõit oligi üks juhuslik. Meil pole võimalik välja selgitada, kas see tegelikult oli nii või ei,” sõnas Tomusk.

Keeleameti hinnangul vajab valdkond täpsemat reguleerimist, aga kogu platvormitöötajate temaatika on Tomuski sõnul nii keeruline ja poliitiliselt laetud, et sellega on raske tegeleda.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik ütles, et keeleseaduse analüüsis on nad käsitlenud ka taksojuhtide ja sõidujagamisteenust pakkuvate juhtide teemat.

“Analüüs näitab, et kaebuste hulk eesti keele oskuse puudumise kohta on teenuse tarbimisega võrreldes väike. Näiteks on Bolt välja toonud, et kaebusi eesti keele oskuse puudumise kohta on umbes 0,2 protsendil teenuse tarbimisega võrreldes. Keeleametile tehakse taksojuhtide eesti keele oskuse puudumise kohta umbes 20-25 kaebust aastas,” lausus ta.

Kõverik tõi välja, et näiteks kaubanduses on keeleoskuse puudumise kohta tehtud kaebuste hulk neli-viis korda suurem.

“Tõenäoliselt on see probleem tunduvalt suurem, kui meile laekunud kaebuste hulk,” lausus aga Tomusk, kelle hinnangul pole selline poliitika, kus taksojuht peab oma keeleoskust hakkama tõendama alles kliendi kaebuse järel, päris õige.

“Kui meil Tallinnas on kolm kohalikku keelt, eesti, vene ja inglise, aga taksojuht ei valda neist ühtki, ei saa ta päästeametile helistada, ei saa aru infosiltidest ümbersõitude, liikluskorralduse muudatuste kohta,” loetles ta ohtusid.

 

Allikas: ERR