Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti allkirjastas avalduse nafta hinnalae kohta, Ukraina peab seda Venemaale soodsaks

05.12.2022
Vene naftatankerid hiilivad maailma meredel ja neid oli veel hiljuti ka Eesti reididel näha. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Nafta hinnalae kehtestamine praegusel määral näitab, et sinna allkirja pannud Eestil pole oma välispoliitikat ja lauldakse kaasa Euroopa Liiduga, mistõttu Ukraina jaoks vajalikud otsused jäävad kesisteks. Samas aga räägib Kaja Kallase valitsus sellest, kuidas nemad kindlalt Ukrainat toetavat. Kiiev aga selle konkreetse otsusega rahul pole.

BNS kirjutab: Eesti, Leedu ja Poola allkirjastasid laupäeval ühisavalduse Vene nafta suhtes kehtestatud hinnalae kohta, mida Ukraina on nimetanud nõrgaks positsiooniks ja Venemaa jaoks mugavaks lahenduseks.

Eesti, Leedu ja Poola Euroopa asjade ministrid tervitavad oma avalduses nafta hinnalae kokkulepet, mille eesmärk on piirata Venemaa naftatulusid, leevendades samal ajal hinnalae kahjulikku mõju kolmandate riikide energiaga varustamisele. Esialgne nafta hinnalagi 60 USA dollarit barreli kohta on G7-s ja Euroopa Liidus peetud pikkade läbirääkimiste tulemus. Nafta hinnalagi kindlustab kolme riigi hinnangul selle, et Vene naftale kehtestatud sanktsioonid on tõhusad.

Alla kirjutanud riigid tunnustasid muuhulgas ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni avaldust, et Euroopa Liit tegeleb võimalikult kiiresti järgmise Venemaa-vastase sanktsioonipaketi koostamisega.

Kiiev teatas laupäeva õhtul, et hinnalagi meritsi eksporditavale Vene toornaftale tasemel 60 dollarit barreli eest ei ole tõsine, kuna see on terroristliku riigi eelarve jaoks üsna mugav. “Venemaa on juba põhjustanud kõigile maailma riikidele tohutut kahju, teadlikult destabiliseerides energiaturgu,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval traditsioonilises õhtuses videopöördumises.

“See on nõrk positsioon. On ainult aja küsimus, kui tuleb niikuinii kasutada tugevamaid vahendeid,” kritiseeris Zelenskõi 60-dollarilist hinnalage. “On kahju, et see aeg läheb kaotsi. Loogika on ilmne: kui hinnalagi Vene naftale on 60 dollarit, näiteks 30 dollari asemel, millest rääkisid Poola ja Balti riigid, siis Venemaa eelarve saab umbes sada miljardit dollarit aastas.”

See raha läheb Zelenskõi kinnitusel mitte ainult sõja ning terroristlike režiimide ja organisatsioonide toetamisele, vaid ka nende riikide edasisele destabiliseerimisele, kes püüavad vältida tõsiselt võetavaid otsuseid.

Kaja Kallas on reklaaminud ennast Ukraina eest seisjana ja Vene energiaallikatest kiire loobujana, kuid nüüd astus valitsus sammu, mis Ukrainat eriti ei aita.

Rahvusvaheline meedia tõestab ka seda, et Reformierakonna valitsus Kaja Kallase juhtimisel on kuritegelikult venitanud Eesti kaitsevõimekuse tõstmisega.

Saksa päevaleht Die Tageszeitung (TAZ) kirjutab, et kui Lätil ja Leedul olid HIMARS-i (High Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketisüsteemid kas juba olemas või vähemalt riigihankes, siis Eesti otsustas nende kasuks alles hiljem. Reformierakonna valitsus on järjekindlalt venitanud kaitsealaste otsustega, need ulatuvad tavaliselt aastatagustesse aegadesse, nagu keskmaa õhutõrje 2025. aastasse. (BNS-UU)

Lisatud. Õliühing: 60-dollarine hinnalagi Vene naftale ei täida eesmärki

Reformierakonna valitsus allkirjastas laupäeval ühisavalduse Vene nafta suhtes kehtestatud hinnalae kohta, mida Ukraina on nimetanud nõrgaks positsiooniks ja Venemaa jaoks mugavaks lahenduseks. Sama meelt on ka Eesti Õliühing.

Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul ei oma lääneriikide kehtestatud 60-dollarine hinnalagi Venemaa toornaftale märgatavat mõju terroristliku riigi võimekusele oma sõjamasinat rahastada ja ei täida seega oma eesmärki.

“Praegu kõlama jäänud 60-dollariline hinnalagi ei tohiks märgatavalt naftaturge kõigutada, kuna see on kõrgem kui see, mida hetkel Vene peamise Urals toornafta eest makstakse. Samas ei oma see ka väga suurt mõju Venemaa sissetulekutele – analüütikud on hinnanud, et riigieelarves on arvestatud nafta hinnaga 60-70 dollarit barreli kohta. Seega – jah, ilmselt hoitakse sellise hinnalae korral Vene nafta maailmaturul. Kahjuks ilmselt ei mõju see aga märgatavalt negatiivselt Putini võimekusele oma sõjamasinat rahastada,” ütles Raamat BNS-ile.

Raamat möönab, et Venemaa on maailma üks arvestatavamaid naftaeksportööre ja hinnalae kõrguse kehtestamisel tuleb selle mõjud hoolikalt läbi analüüsida, et see oma eesmärke täidaks. “Lääneriigid püüavad hinnalae kehtestamisega lüüa kaks kärbest ühe hoobiga – piirata Venemaa naftaekspordist saadavat tulu ja samas hoida Vene nafta iga hinna eest maailmaturul. Loomulikult on see delikaatne küsimus, sest Venemaa on juba ähvardanud, et loobub nafta müügist riikidele, kes hinnalaega liituvad,” nentis ühingu tegevjuht.

Raamat märkis, et tõenäoliselt ei tekiks maailmaturgudel naftakriisi ka juhul, kui Vene toornaftale kehtestataks tunduvalt madalam hinnalagi, kuna Venemaa ähvardusi naftaeksporti vähendada ei tuleks võtta kuigi tõsiselt.

“Hinnatakse, et Venemaa naftatoodangu omahind on vahemikus 12,5–40 dollarit barreli kohta ning selleks, et Venemaa sissetulekuid reaalselt vähendada tuleks hinnalagi ikka allapoole tuua. Ilmselt ei realiseeriks Venemaa oma ähvardusi naftaeksporti märgatavalt vähendada ka juhul, kui kehtestatud lagi oleks suurusjärgus 45–50 dollarit barreli kohta,” usub Raamat. (BNS)