Eesti ei vaja oma piiridele Frontexi migranditervitajaid, vaid oma tugevat sõjaväestatud piirivalvet

Eesti,
©Scanpix
Eesti piir

Täna jõudis meie meediasse üks kummaline uudis – rändekriisi puhkedes jõuaks Frontexi abi Eestini kümne päevaga.

Kui Eesti idapiir peaks sattuma ootamatu rändesurve alla, jõuaks pärast palve edastamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti (Frontex) abi Eestini kümne päevaga, edastab BNS.

Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõuniku Ülle Väina sõnul tõstis Euroopa Komisjon pärast 2015. aasta rändekriisi märkimisväärselt Frontexi võimekust, edastas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

„Kui näiteks Eestil tekib ootamatu ja märkimisväärne surve idapiiril, siis on meil võimalus paluda abi Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametilt ning vajaduse tekkides seda ka kümne päevaga võimaldatakse,” ütles Väina aruteluõhtul „Kas Euroopa Liidu piir peab?“.

Eesti ei tohi loota EL-i ja Frontexi abile ning kümnepäevase ooteajale, mil riik migrante täis tulvab. Kiiremas korras tuleb taastada sõjaväestatud piirivalve ja luua Kaitseliidu võimekus kohe piirile tõkestama minna.

Siit tekib ka küsimus – millisel kujul seda Frontexi abi antakse? Kindlasti oleks vajalikud erialased spetsialistid, kuid nemad peaksid alluma Eesti ametkondadele, mitte EL-i struktuuridele. Meile pole vaja siia ametnikke, kes hakkaksid õpetama, mida migrantidega peale hakata. Täpsemalt – migratsioonikriisi korral peab olema rõhk sissetungijate tõrjumisel ja tagasisaatmisel, mitte vastuvõtmisel ja majutamisel.

Paraku on Frontexi tegutsemine Vahemerel näidanud, et see organisatsioon on tõkestamise kõrval tegelenud ka migrandikorje ja Euroopasse toomisega, selline tegevus aga peab Eesti puhul olema välistatud – kui see peaks toimuma näiteks Peipsil. Vahemerel on sõjaväelised struktuurid tugeva surve all – igasugused vabaühenduse ja inimõiguslased nõuavad, et nende hea elektroonilise varustusega laevad peiliksid välja ja korjaksid peale migrandipaatide rahva ehk siis aitaksid inimkaubandusele kaasa. See pärsib kõvasti ka inimkaubitsejate vastast operatsiooni Sophia.

Aruelust osa võtnud ametnikud kinnitasid, et Eesti ametkondadel on olemas plaan ja ressursid, mida äkilise massilise sisserände korral rakendada. Muuhulgas on Eestil vastava koolituse läbinud reservametnikud, koostööformaadid Lätiga ja Eesti Kaitseliiduga ning viimase meetmena ka valmisolek kehtestada ajutine kontroll Eesti ja EL-i sisepiiridel.

Väina sõnas, et Eesti-Läti piiril ajutise kontrolli taaskehtestamine on viimane võimalus ning lisaks on see väga kallis: üheks kuuks ajutise kontrolli taaskehtestamine lõunapiiril maksaks umbes kaks miljonit eurot.

Migratsioonikriisi saabudes tuleb kohe rahalised kulutused tahaplaanile seada (raha tuleb võtta valitsuse reservist) ja teha kõik sissevoolu takistamiseks – kui võõrad massiliselt siia pääsevad, tulevad hilisemad kulud tohutult suuremad ja lisaks kaotame me ka turvalisuse ning lõpptulemusena ka omariikluse. Ennekõike aga tuleb kiiremas korras taastada tugeva reserviga sõjaväestatud piirivalve.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets nentis, et Eesti rändega seotud väljakutsed on EL-i välispiiri riikides erinevad.

„Hetkel ei seisa Eesti dilemma ees, kas laseme inimestel uppuda või minna neile siiski appi – muidugi tuleb sel juhul inimesed kaldale tuua ja nendega tegeleda,“ ütles Kasemets. Samas on Kasemetsa sõnul keeruline illegaalsete immigrantide tagasisaatmine.

Just siin on vaja veel kord üle korrata – ei mingit siinpoolsele kaldale toomist ja hilisemat keerulist tagasisaatmist.  Kõik sisserändajad tuleb kohe tagasi saata ja Vene piirivalvele üle anda. Kui kriis on jõudnud tasemele, kus Vene pool pole võimeline tulva takistama, siis tuleb appi võtta Kaitseliit ja rajada piirile kiirkorras sõjalised tõkked.

Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõuniku Aimar Kössi sõnul on ametil valmisolek vajadusel võtta kasutusele täiendavaid meetmeid nii välispiiri kui ka sisepiiri turvalisuse tagamiseks. Ta tõi esile, et piiri turvalisust saab tagada koostöös teiste riikidega. Köss tõi näiteks, et läbi Venemaa Poolani ulatunud kuritegeliku inimkaubitsejate võrgustiku lõhkumiseks tegid koostööd Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

„Kõiki illegaalseid immigrante tuleb hinnata eraldi. Me peame olema võimelised eristama, kes nendest on majandusmigrandid ja kriisipõgenikud, kes kurjategijad ja terroristid. Paljud neist on tegelikult inimkaubitsejate ohvrid, kes on langenud ilusate lubaduste lõksu ja müünud kodumaal kogu oma maise vara selleks, et Euroopasse jõuda,” sõnas Köss.

Kössi jutt on juba Eestile ohtlik – ei mingit suurte keskuste loomist, kus hindamine pihta hakkab! Selle asjaga on näiteks Kreeka juba tugevasti kimpus. Eesti ei vaja Lesbose moodi Moria laagreid, millest kujunevad paised Eesti pinnal. Köss näeb paraku juba mingeid inimkaubanduse ohvreid, kes on langenud ilusate lubaduste lõksu – see on ju see, mis toimub Vahemerel!

Eesti ei tohi iialgi lubada seda, et näiteks Vene piir jääks sellisele rändele avatuks – rändevoo korral tuleb see kohe sulgeda ja kõik tagasi kupatada. Läti ehk Valgevene ja Euroopa Liidu suunalt ei tohiks tugevat rännet tulla, sest seal on immigratsioonivastane Poola ees (kiitus neile!), Läti-Valgevene piir aga on EL-i välispiir ja tuleb massiimmigratsiooni korral samuti sõjaliselt sulgeda.

Vaatamata ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemisele Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel on ebaseaduslike piiriületuste ja sellega seoses kinnipeetud inimeste arv kasvanud. 2018. aastal oli 17 juhtumit ja kinni peeti 45 inimest, kelle eesmärk oli läbi Eesti siseneda Euroopa Liitu, kirjutab BNS.

Võrumaal Navi seltsimajas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eestvedamisel peetud aruteluõhtust „Kas Euroopa Liidu piir peab?“ võtsid ekspertidena osa politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõunik Aimar Köss, siseministeeriumi piirivalveosakonna nõunik Ülle Väina ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Paraku tundub, et koos olid inimesed, kes mõtlevad rände vastuvõtule ja migrantide sorteerimisele, mitte tõrjumisele ja tagasisaatmisele. Seega võiks pigem öelda – ei Frontexile, Eesti peab massilise sissetungi likvideerima oma sõjaväestatud piirivalve, politsei, Kaitseliidu ja vajadusel Kaitseväe abiga ning ikkagi tõrjudes, mitte vastu võttes! Ja seda teeme kohe, mitte ei oota kümme päeva Frontexit, et selle ajaga maa võõraid täis valguks.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused