Esmaspäeval teatas siseministeerium, et Eesti ei toeta üleeuroopaliste kvootide kehtestamist sisserändajate vastuvõtuks. Seevastu võeti aprilli lõpul europarlamendis vastu kvootide kehtestamist toetav resolutsioon, mille poolt hääletas Eesti kuuest eurosaadikust viis.
Reformierakondlase Hanno Pevkuri juhitava siseministeeriumi pressinõuniku Toomas Viksi sõnul on Eesti immigratsioonipoliitika kinnitatud valitsuse poolt juba aasta tagasi. “Peame oluliseks rändesurve all olevate liikmesriikide toetamist, kuid oleme seisukohal, et pagulaste ümberpaigutamine ja -asustamine peavad jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks,” kõlab Vabariigi Valitsuse 15. mail 2014 vastu võetud seisukoht.
Viksi sõnul on Eestiga sarnast seisukohta, et pagulaste ümberasustamises osalemine peab olema vabatahtlik, väljendanud viimastel kuudel ligi pooled Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Suurbritannia, Soome, Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Ungari, Hispaania, Leedu, Läti ja Rumeenia. “Meie hinnangul eeldab see laiapõhjalisemat ühiskondlikku arutelu, mida uus algatus Eestile tähendab ja milliseid täiendavaid võimekusi peab Eesti riik selleks looma, sealhulgas arvestades nii Vao majutuskeskuse kui ka Harku kinnipidamiskeskuse võimalusi,” teatas Viks 1.
29. aprillil võttis aga Euroopa Parlament vastu migratsiooni- ja asüülipoliitikateemalise resolutsiooni, mille 9. punkt kõlab nii: “[Euroopa Parlament] kutsub komisjoni üles kehtestama siduva kvoodi varjupaigataotlejate jaotamiseks kõigi liikmesriikide vahel.” Lähtuvalt sellest resolutsioonist plaanibki Euroopa Komisjon kolmapäeval immigratsioonikvootidega välja tulla.
Resolutsiooni poolt hääletasid nii reformierakondlased Andrus Ansip ja Kaja Kallas, keskerakondlane Yana Toom, sotsiaaldemokraat Marju Lauristin kui ka Indrek Tarand. Ainsana puudus hääletuselt IRLi saadik Tunne Kelam. Võrdlusena hääletas poolt vaid kaks kaheksast Läti eurosaadikust, mõlemad poolthääletanud venemeelsest Koosmeele Keskusest.
Jääb üle vaid küsida, kas Ansipi ja Kallase isiklik seisukoht erineb nende koduerakonna juhitud valitsuse seisukohast, või on siseministeeriumi arvamus ajale jalgu jäänud ja peagi on oodata korrektiive Reformierakonna poliitikas. Senise praktika põhjal võib küll nentida, et enamasti on ideoloogia ja otsused imporditud Brüsselist Eestisse, mitte vastupidi.
________