Eesti investeerib üle saja miljoni uutesse relvasüsteemidesse

Eesti,
- Updated
wahtula

Valitsuses põhimõttelise heakskiidu saanud riigieelarve eelnõu järgi suunatakse järgmise aasta kaitse-eelarvest neljandik ehk 114 miljonit eurot uute sõjaliste võimete loomisele, kokku on 2016. aasta kaitse-eelarve 449 miljonit eurot, mis moodustab 2,07 protsenti SKP-st, teatas BNS.

“Kaitse-eelarve stabiilne ja pikaajaliselt kokkulepitud kasv tagab kaitsevõime arengu ja selle, et suudame vastata muutunud julgeolekuolukorra väljakutsetele,” ütles kaitseminister Hannes Hanso ministeeriumi pressiesindaja teatel. “Uued relvasüsteemid nagu jalaväe lahingumasinad annavad kaitseväele juurde märkimisväärsel määral tulejõudu ja võitlusvõimet.”

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kaitseministri sõnul on Eesti kaitsekulutused eeskujuks paljudele NATO riikidele, samuti on Eesti liitlastele hea võõrustaja. “Valitsuse kindel otsus lisaks kõigele muule ka liitlaste taristusse investeerida näitab seda, et Eesti hindab liitlaste siinviibimist kõrgelt,” sõnas ta.

2016. aasta suurim investeering on jalaväe lahingumasinate CV90 hange. Nende kõrge soomuskaitsega ja hästi relvastatud masinate ostmiseks on 2016. aastal vahendeid üle 25,2 miljoni euro. Esimesed Hollandist hangitavad jalaväe lahingumasinad jõuavad Eestisse järgmise aasta teises pooles ja neid hakkab kasutama Scoutspataljon. Eesti kaitseväe jaoks on tegu uue relvasüsteemiga, mis tõstab oluliselt kaitseväe lahinguvõimet.

Üle 40 miljoni euro eest hangitakse uut relvastust ja varustust kaitseväe peamistele löögiüksustele 1. ja 2. jalaväebrigaadile. Varustuse hulgas on nii laskemoona, pioneerivarustust kui ka riidevarustust.

Uut taristut ehitatakse järgmisel aastal kaitseministeeriumi valitsemisalas 51,6 miljoni euro eest. Tapa linnakusse rajatakse ligi 15 miljoni euro eest uusi hooneid, sealhulgas kasarmu 240 ajateenija majutamiseks ning hooldushallid jalaväe lahingumasinatele.

Miinisadamas tehakse investeeringuid kuue miljoni euro eest: alustatakse sadamateenistuse hoone ehitamist, rajatakse vajalik laopind ning ehitatakse töökoda sõjaväepolitsei, vahipataljoni ning mereväe maismaasõidukite hooldamiseks.

Samuti alustatakse Tallinna Juhkentali linnakusse õhuväe juhtimiskeskuse rajamist, mis on osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist.

2016. aastal investeerib riik ka märkimisväärse summa – 10,1 miljonit – liitlaste taristu arendamisse. Selle eest rajatakse Tapa linnakusse liitlaste kasarmu, parandatakse väljaõppevõimalusi keskpolügoonil ning ehitatakse välja tänavu Tallinnas avatud NATO juhtimiselemendi taristu. Liitlaste kohalolekuga seotud kulutused kaetakse täiendavatest valitsuse eraldatud vahenditest, lisaks varemplaneeritud kaitse-eelarve mahule.

6,28 miljonit eurot on plaanitud kaitseväe osalemiseks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Liibanonis, Malis, Afganistanis ja mujal.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused