Toiduliit kogus kokku alkoholitootjate- ja maaletoojate 2017. aasta esimese kuue kuu müügitulemused ja tegi selle põhjal järelduse, et piirikaubanduse tõttu kaotab Eesti tänavu 68 miljonit eurot aktsiise ja käibemaksu ning järgmisel aastal kuni 170 miljonit. Poolaasta müügitulemused näitavad, et müük Läti piiril on kasvanud hüppeliselt – kokku müüdi Läti piiril 9,7 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, millest õlu moodustas 7,1 miljonit liitrit ja kange alkohol 1,4 miljonit liitrit.
Müüginumbrid näitavad, et alkoholi müük piiril on võrreldes varasemate perioodidega kasvanud absoluutnumbrites kolm korda. Kui arvutada piirikaubanduse müüginumbrite põhjal lõunapiirilt saamata jäänud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu, siis saab väita, et ainuüksi 2017. aasta esimese kuue kuuga jäi Eesti riigil saamata ligikaudu 24 miljonit eurot maksutulu. Nende andmete põhjal saab ka prognoosida, et 2017. aasta lõpuks jääb Eesti riigil saamata lõunapiiril toimuva kaubanduse tõttu umbes 53 miljonit eurot ja järgmisel aastal ulatub see mõju juba 124 miljoni euroni.
Lisaks väärib tähelepanu põhjapiiril toimuv, mida valitsus teadaolevalt ei ole seni oma mõjuhinnangutes üldse arvestanud. Olukorras, kus Eesti alkoholiaktsiisi määrade vahe Soome määradega väheneb, siis hakkab järjest enam maksulaekumisi mõjutama ka põhjapiirilt hääbuv alkoholi eksport. Kogutud andmetel prognoosivad tootjad 2017. aastal põhjapiiri ekspordi mõjuks 15 miljonit eurot saamata jäävaid makse ja 2018. aastal juba ligikaudu 50 miljonit eurot.
Kui arvestada põhjapiirilt hääbuva ekspordi ning lõunapiiril hüppeliselt kasvava piirikaubanduse mõju kokku, siis võib prognoosida, et Eesti Vabariigil jääb käesoleval aastal kokku saamata hinnanguliselt 68 miljonit eurot aktsiisi ja käibemaksu ja 2018. aasta prognoositav saamata jääv maksutulu ulatub juba 150 – 170 miljoni euroni aastas.
ERR/UU