Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas läinud aasta alguses Eestis 883 707, mis teeb 68 protsenti kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada.
Kõige enam eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elab Harjumaal, kuid osatähtsuselt kõnelevad eesti keelt emakeelena neist vaid veidi üle poolte ehk 59 protsenti, teatas statistikaamet. Ida-Virumaal räägib eesti keelt emakeelena vaid 16 protsenti rahvastikust. Ülejäänud Eesti maakondades on muu emakeelega isikute osatähtsus alla viiendiku. Kui muidu elab Harjumaal ja Ida-Virumaal kokku 55 protsenti Eesti elanikest, siis eesti emakeelega inimestest elab väljaspool nimetatud piirkonda 60 protsenti. Linnades on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus väiksem, maapiirkondades aga suurem.
Vanuse järgi on näha, et eesti keelt emakeelena räägivad keskmisest rohkem nooremad ehk kuni 30-aastaste põlvkond. Peamiselt vene emakeelega inimesi on kõige rohkem 50- kuni 70-aastste hulgas, kus neid on üle kolmandiku. Sellise vanuselise eripära põhjus on nõukogude perioodil toimunud sisseränne.
Kui kogu Eesti rahvastikust 69 protsenti on eesti rahvusest, 25 protsenti vene rahvusest ja 5 protsenti muudest rahvustest, siis eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99 protsenti eesti rahvusest. Ligi 4000 eesti emakeelega inimest loeb ennast rahvuselt venelaseks ja üle 2000 soomlaseks. 3 protsenti Eesti elanikest ehk 24 000 inimest on küll rahvuselt eestlased, kuid nad ei räägi emakeelena eesti keelt.
BNS-UU