Eesti Linnade ja Valdade Liit: mootorsõidukimaks karistab suures osas neid inimesi, kes on teinud otsuse elada väljaspool linnu, hoiavad elus maakohti ja külasid

Omavalitsuste katuseorganisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) ei kooskõlastanud mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust.

ELVL leiab, et mootorsõidukimaks karistab suures osas neid inimesi, kes on teinud otsuse elada väljaspool linnu, hoiavad elus maakohti ja külasid ning panustavad seeläbi Eesti julgeolekusse.

“Paraku ei pidanud rahandusministeerium vajalikuks kaasata liitu väljatöötamiskavatsuse eelnõu kooskõlastajate hulka, ehkki kõnealune teema mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt kohalikke omavalitsusi,” ütles liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart pressiteates. Tema sõnul on dokumendis rahaliste mõjude analüüs puudulik ning väljatöötamiskavatsusest ei nähtu, et riik jagaks mootorisõidukimaksust kogutavaid tulusid omavalitsustega, kuigi mõju linnade-valdade majanduslikule olukorrale on ilmselge.

ELVL leiab, et mootorsõidukimaks ei täida esitatud kujul oma eesmärki, maksu kehtestamisel saadavate võimalike rahaliste vahendite kasutamine on umbmäärane, samuti halvendaks lisamaksustamine maapiirkondades elavate inimeste nii majanduslikku kui ka olmelist olukorda. See omakorda mõjutab oluliselt nii põllumajandus- kui teiste piirkondlike tootjate konkurentsivõimet, tõstab kõigi teenuste hinda ning aitab kaasa maapiirkondade tühjenemisele.

Väljatöötamiskavatsuses selgitatakse, et maks kehtestatakse selleks, et inimesed hakkaksid kasutama rohkem ühistransporti ja alternatiivseid liikumisviise. Ühistranspordi arendamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, mis tähendab, et riigi poolt kõnealuse maksu kogumine avaldab olulist mõju omavalitsuste ülesannete täitmisele ning toob kaasa suuremahulisi kulutusi, näiteks vajaduse soetada juurde ühissõidukeid, suurendada veomahtu ja avada täiendavaid liine.

“On piirkondi, kus ei olegi muud võimalust kui sõita autoga. Automaksu teemal võiks arutelu pidada, kui riik annaks signaali, et osa ressurssi läheks ka ühistranspordi edendamisele ning seeläbi inimeste julgustamisele ühistransporti kasutama. Seniks ongi tegu pelgalt riigieelarve lappimisega,” toonitas Kõlvart.

Liit toob välja, et väljatöötamiskavatsuses väidetakse, et antud hetkel puudub mootorsõidukimaksu reguleeriv seadus. See väide on liidu hinnangul aga eksitav, sest kohalike maksude seadusega on antud kohalikele omavalitsustele võimalus kehtestada mootorsõidukimaks. Mootorsõidukimaksu kehtestamine riikliku maksuna aga vähendab ELVL-i hinnangul kohalike omavalitsuste finantspaindlikkust.

Lisaks toob liit välja, et maksuobjektid on ka omavalitsuste omanduses olevad ja nende poolt avalike ülesannete täitmiseks vajalikud mootorsõidukid, millele lisanduvad ka omavalitsuste äriettevõtete mootorsõidukid. Samas ei näe seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ette, et riik jagaks mootorisõidukimaksust kogutavaid tulusid omavalitsustega.

Rahandusministeerium saatis juuli keskpaigas kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest. Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.