Eesti meedia jätkab listeeriapaanika külvamist, lähtudes kõmust ja ärategemisest

Eesti Päevaleht on selgel allakäiguteel.

Kolmapäeval kogunes esimest korda maaeluministri poolt kokku kutsutud toiduohutuse nõukoda, kus on esindatud eri ministeeriumid, ametkonnad,  ülikoolid ja kodanikuühendused.

Arutati, kuidas tihendada koostööd toiduohutuse probleemide lahendamiseks eriti nüüd, kui Euroopa Liidus on vastavad nõuded üha karmistunud. Koosolekul tõstatasid toiduohutuse spetsialistid palju küsimusi seoses uute toodete ja tehnoloogiate turule tulekuga ning toidupettuste levikuga. Paraku nõukojas kõneldule ei pööranud peavoolumeedia peaaegu mitte mingit tähelepanu.

Selle asemel tulid pärast nõukoja istungit kohale nelja telekanali reporterid, et taas kord uurida, kuidas peaks maaeluminister Mart Järvik reageerima Veterinaar- ja Toiduameti järjekindlale M.V. Wooli uurimisele, et mitte nimetada seda „kiusamiseks“.

Minister vastas järjekordsetele VTA asejuhataja Olev Kalda süüdistustele nimetatud ettevõtte suhtes, mis tipnesid järjekordsel massiivsel kalatööstuse ja selle ümbruse kontrollimisel oktoobri algul ligi 40 proovist leitud ÜHELE listeeriabakterile. Kusjuures pole seni selge, kust see leiti, kas tegu on mingi kahjuliku tüvega või praktiliselt kõikjal toiduainetes ja inimestes leiduva listeeriabakteriga.

Tekib küsimus, miks amet nii järjekindlalt võitleb vaid ühe Eesti kalatööstusega. Kas näiteks meie toorkala kasutavaid sushibaare ja teisi suuri kalatööstusi või ka kogu toiduahelat on piisavalt uuritud? Näiteks M.V. Wooli käideldav kala on ju valdavalt imporditud väljaspoolt Euroopa Liitu, Norrast, kus kahtlemata ei kehti samasugused ohutusnõuded kui euroliidu sees.

Jääb mulje, et Eestis on vaid üks nakkuse allikas ja kõikjal mujal on kõik puhas. Selleks on VTA juhid otsustanud just selle kalatööstuse risti lüüa. Tekib küsimus, kelle huvides. Kes seisab selle listeeriahüsteeria õhutamise taga tegelikult?

Listeeriat esineb kõikjal. Alles selle nädala algul algatas Saksamaa Kasseli linna prokurör alustava uurimise vorstitootja Wilke juhi suhtes, kuna esialgsel kahtlusel on tegu ettevaatamatusest tingitud surma põhjustamisega. Pange tähele, sel juhul on ka olemas otseside: Wilke vorste nautinud inimesed on saanud sealt listeeriabakteri, mille tüve pole küll veel välja selgitatud, kuid mis võib olla märksa ohtlikum kui Eestis avastatu.

Mati Vetevool, M.V. Wooli omanikuna on ju konsulteerinud Tartu Ülikooli genoomika instituudiga ning saanud teada, et tema tehases leitud bakteritüvi pole kaugeltki mitte kõige ohtlikum. Rõhutame, kusjuures ohtlik vaid inimestele, kelle immuunsüsteem on eelnevalt nõrgestatud.

Nagu teisipäeval teatati, leidsid Alam-Saksi ametivõimud kolmel patsiendil Wilke toodetes leiduva listeeriaga tihedalt seotud tüve. Kolm haiget inimest on vanuses 50–90 aastat. Neist kaks suri – üks neist suri teise haiguse tõttu, teise ​​inimese puhul ei suudetud välja selgitada, kas surma põhjustajaks oli ikka listerioos. Niisiis, tegelikult jälle umbropsu lask.

Nädal pärast 200 töötajaga ettevõtte, mis on vahepeal pankrotiavalduse esitanud, sulgemist on üks põhiküsimus: kuhu läks Wilke vorst? Arutelu ajendiks on tarbijaorganisatsioon Foodwatch. Nende keskne argument: vaatamata ülemaailmsele tagasivõtmisele ei saa tarbijad olla kindlad, et neil pole taldrikul Wilke vorsti. Kas VTA on uurinud, ehk on seda ka eestlaste toidulaual?!

Foodwatchi survel on ametiasutused tõepoolest välja andnud sadade mõjutatud toodete nimekirju. Kuid see ei muuda midagi. “Kaup läks deklareerimata lõpuks restoranides, sööklates või vorstilettidel müügiks,” ütles Foodwatchi tegevjuht Martin Rücker.

See juhtum osutab, et Eestis väljapasundatud M.V. Wooli juhtumi puhul tuleb hoolega sõnu valida, enne kui minnakse nendega avalikusse meediasse, omamata selleks ei piisavat moraalset ega ka juriidilist õigust. Selle kalatööstuse edasise saatuse suhtes on otsustav sõna nii VTA-l, kes juba märtsis oleks võinud nõuda tehase tegevuse peatamist, aga ei teinud seda, aga ka halduskohtul, kuhu vaidlus on tänaseks jõudnud.

Ka minister Mart Järvik rõhutas teleintervjuudes, et kui kahtlustused oleksid piisavalt tõsised, peaks VTA nõudma ettevõtte sulgemist, aga seni pole seda teinud. See fraas oli ka praktiliselt ainus, mis ministri pikkadest intervjuudest jõudis üldse eetrisse.

UU

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga