Eesti on nuhkimise ulatuse poolest ehtne politseiriik – valvas silm jälgib ilmselt ka EKRE-t

Kaitsepolitsei aastaraamat peegeldab ilmselt vaid väga väikest osa tegelikust jälitustegevusest.

Lihtinimene ei oma ilmselt vähimatki ülevaadet sellest, milliseks politseiriigiks on Eesti kujundatud – seda on paljastanud ennekõike EKRE ja nüüd ka Eesti Ekspress.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on juba pikemat aega juhtinud tähelepanu prokuratuuri, kapo, politsei ja kohtute omavolile, kuid esialgu tabas rahvuskonservatiive seepeale süvariigi räige vasturünnak, mida teiste seas võimendasid ka kartellierakonnad.

Nüüd kirjutab Eesti Ekspress, et eelmisel aastal kuulati Telia Eesti võrgus pealt 4596 kõnet. Rootsi Telia võrgus samal ajal 3822 kõnet ja Soomes 3640 kõnet. Ajaleht järeldas turuosa ja rahvaarvu arvesse, et Eestis kuulatakse inimesi kümme korda rohkem pealt kui Rootsis ja viis korda rohkem kui Soomes.

Nuhkijatena mainib Eesti Ekspress ära kaitsepolitsei, välisluureameti, politse- ja piirivalveameti, maksu- ja tolliameti, sõjaväepolitsei ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna. Pealtkuulamiseks on vaja kohtu luba (mille süvariik saab ilmselt nagu muuseas), sidefirmade andmebaasides sorimiseks piisab kohtueelses menetluses prokuröri loast.

Vandeadvokaat Oliver Nääs ütles saates “Ringvaade”, et jälitustegevus on prokuratuurile hästi mugav viis tõendeid hankida, kuid pealtkuulamiste vohamine surub lõpuks ka seaduskuulekat inimest alla. Ta selgitas, et pealtkuulamismaterjale leiab peaaegu igast kuritegelikku ühendust või narkojuhtumit puudutavast kriminaalasjast, kuid üha rohkem ka valgekraekraelist kuritegevust puudutavatest toimikutest, eelkõige korruptsiooni- ja majanduskuritegevust.

Eestis kasutatakse laialdaselt ka niinimetatud kohtueelset represseerimist, kus poliitiliselt ebameeldivale inimesele esitatakse mingi kaudne süüdistus, mis hiljem tühiseks osutub, kuid võimaldab kõnealust inimest pikka aega jälgida.

“Julgeolekuasutused jälitavad meie kodanikke ka tegelikult ilma kuriteokahtluseta riikliku julgeoleku tagamise kaalutlusel. See on teave, mille kohta puudub igasugune informatsioon. Läbiviimise asjaolud on riigisaladus. Ka selle üldmaht on riigisaladus, seda mulle täiesti arusaamatutel põhjustel,” ütles Nääs.

Pole kahtlust, et vajaliku jälitustegevuse ehk Vene agentide jälgimise kõrval on täieliku kontrolli all ka EKRE struktuurid, kuid mitte riikliku julgeolekuohu tõttu, vaid poliitilistel kaalutlustel — rahvuskonservatiivide poliitika nõuab nimelt tsiviilkontrolli kehtestamist justiitssüsteemi ja jõustruktuuride üle, kuid see ei meeldi oma puutumatust nautivale süvariigile.

Lisaks sellele on eestlus, rahvuslus, konservatiivsus, oma huvide eest võitlemine ja üldse vaba mõtlemine Euroopa Liidu föderaliseerumise raames kuriteoks muutumas, ning kuna EKRE lähtub oma tegevuses just riikliku suveräänsuse kaitsmise vajadusest, on erakond üks neist ühiskonna osadest, kes on langenud ebademokraatliku nuhkimise sihtmärgiks.

Kommentaarid